Aasia riigid said enne Iraani sõja puhkemist suure osa oma naftast ja veeldatud maagaasist Lähis-Idast. Sõja tõttu suleti Hormuzi väin ning Aasia riigid olid energiakriisi suhtes kõige haavatavamad.

Lähis-Ida tarnekriis tabab Aasia suurtootjaid kolmes peamises valdkonnas: veeldatud maagaas, mida on vaja energia tootmiseks, transpordiks vajaminev toornafta ning naftakeemiatooted, mida on vaja plasti tootmiseks.

Ajaleht The Wall Street Journal kirjutab, et vähemalt praegu on Aasia tööstushiiglased suutnud löögile vastu pidada. Jaapan, Lõuna-Korea ja Hiina pöörasid pilgu uute tarnijate poole, makstes sageli kohapealsetel turgudel kõrgeimat hinda. 

Lisaks rakendati ka riigisiseseid meetmeid ja piiranguid. Näiteks Lõuna-Korea keelas riikliku varustuse stabiliseerimiseks ettevõtetel naftakeemiatoodete tooraine varumise.

Lõuna-Korea teatas, et suutis kindlustada oma energiavarustuse 80 protsendi ulatuses tavapärasest imporditasemest. See viitab taas sellele, et rikkad ja võimsad riigid suudavad oma majandust energiakriisi eest paremini kaitsta.

Leht hindab, et selline edu ei pruugi kaua kesta ning kui Hormuzi väin jääb suletuks, hakkavad tarnehäired kahjustama Aasia suurimaid majandusi. Analüütik Neal Won eeldab, et Lõuna-Korea suudab ilma majandusele suurt kahju tekitamata vastu pidada juuli või augustini.

Lähis-Ida naftast sõltuv Hiina on juba korduvalt mõistnud Hormuzi blokaadi hukka. 

Esmaspäeval kutsus Hiina kompartei juht Xi Jinping telefonikõnes Saudi Araabia kroonprintsi Mohammed bin Salmaniga üles sõlmima relvarahu, et taastada ohutu kaupade liikumine.

Hiina on samas selliseks energiakriisiks valmistunud aastaid, subsideerides elektriautode laialdast kasutamist ja suurendades siseriiklikku toornafta tootmist. Peking on süvendanud veel Moskvaga energiasidemeid ning teinud edusamme taastuvenergia arendamisel. Analüütikute sõnul katab kivisüsi enam kui poole energiatarbimisest, nafta osakaal on alla viiendiku.