Evika Silina koalitsiooni osapooled võivad ju järjest rohkem omavahel tülitseda, kuid ka opositsiooni seas ei paista praegu üksmeelt olevat, ja keeruline on öelda, mis neid erakondi liita võiks, kuidas sügiseste parlamendivalimiste järel võimu üle võtta.

Silina parteiühendus saab loomulikult vähem hääli kui praegu. Kui vaadata reitinguid, siis kõige populaarsem on hoopis kunagise oligarhi Ainars Šlesersi erakond Läti Esikohal.

Istanbuli konventsioon ja Air Baltic on kaks koalitsioonipartnerite vahel enam pingeid põhjustanud valdkonda, kuid Evika Silinat on parlament üritanud peaministri kohalt maha hääletada kuus korda. Selle kõige taga võib olla ühe koalitsiooni osapoole – Roheliste ja Talurahva Liidu – poliitiline mäng, et tõsta oma praeguseks alla valimiskünnise kukkunud reitingut, kuid mitte ainult.

Silina parteiühendust Uus Ühtsus on valijad koroonaajast peale toetanud sooviga tagada riigis stabiilsus, kuid nüüdseks on Uue Ühtsuse populaarsus langenud kuue protsendi kanti.

"Neil valimistel on hääletajatel kaks valikut: üks on koalitsioon, kus on ülekaalus populistlikud, ka autokraatlikud jõud. Teine võimalus on võimuliit, kuhu kuuluvad Euroopa-meelsed ja demokraatlikud jõud. Juba poole aasta eest, kui püüti välja astuda Istanbuli konventsioonist, tõusis just see teema kõige olulisemaks – milline on tulevikus Läti poliitiline valik? Kas see on tihedalt seotud Euroopa, demokraatliku ja inimõigusi kaitsva suunaga või pigem selliste arengutega, nagu oleme näinud Ungaris ja praegu Slovakkias," lausus Läti seimi Progressiivide fraktsiooni esimees Andris Šuvajevs.

Sügisel lõpetav parlament jättis Istanbuli konventsioonist väljumise uute saadikute otsustada. Samas suudeti kaitsekulude tõstmises viie protsendini kokku leppida ning eelarvesse on tekkinud palju ette teada kulusid, mis jätavad vähe raha ja selle kaudu ka väitlemisteemasid valimiskampaania jaoks.

"Minu meelest tõuseb valimiskampaania ajal päevakorda kolm põhiteemat – peamine on julgeolek, sest Venemaa jätkab ikka veel oma sõda Ukrainas. Teine on majandusareng – milliseid võimalusi siin kasvuks nähakse? Ja kolmas on tervishoid. Rail Balticut käsitletakse Lätis kaitsevaldkonna osana, nii et see kuulub selle teema juurde," ütles Läti seimi Ühinenud Nimekirja fraktsiooni esimees Edmunds Jurevics.

"Kuigi kaitseküsimused on kõige tähtsamad, pole need enam poliitilises päevakorras esimene teema – suurel määral on neis küsimustes otsused langetatud. Võtsime vastu otsuse tõsta kaitsekulusid viie protsendini SKP-st ja järgmine parlamendikoosseis peab seda täitma. Pingereas tõuseb esikohale tervishoiuteenuste kättesaadavus. Tuleb mõelda, kuidas meditsiinivaldkonda rahastada. Minu meelest peaks järgmine parlament kaaluma, kas oleks vaja kehtestada kohustuslik tervisekindlustus, et katta tervishoiukulusid," lausus Läti seimi Roheliste ja Talurahva Liidu fraktsiooni esimees Harijs Rokpelnis.

"Inimesi huvitab turvalisus. 2022. aasta ehk eelmiste valimistega võrreldes on meie kaitstus vähenenud. Praegu peame ise enda julgeoleku eest seisma. Ei tule meile appi onu kaugelt, kes kõik ette valmistab ja tagab. Peame ise olema valmis seda tegema. Teine teema on majandusjulgeolek. Kui me ei mõtle, kuidas arendada majandust, ei saa me tagada ka julgeolekut," ütles Läti seimi Ühinenud Nimekirja fraktsiooni esimees Andris Kulbergs.

"Järgmine parlament võib kujuneda veel killustatumaks, sinna võib pääseda veel rohkem poliitilisi jõude. Meil Uues Ühtsuses on selge punane joon – me ei tee koostööd populistlike ja Kremli-meelsete jõududega," märkis Jurevics.

"Päris kindlasti ei saa ükski partei ülekaalukat, ma ei mõtle enamust, vaid ülekaalukat kohtade arvu, mis annaks võimaluse määratleda koalitsiooni kindlat poliitilist suunda. Tõenäoliselt tuleb meil võimuliit, millesse kuulub vähemalt kolm, kui mitte viis erakonda," ütles Šuvajevs.

"Minu arvates peaksime kokku leppima poliitikavälistes majanduseesmärkides. Mis meile kõigile, poliitilistest vaadetest sõltumata, on riiklikult tähtis," lausus Kulbergs.

Poliitikute omavahelised erimeelsused tõstavad populistide populaarsust ja populaarsustabelis rühib ülespoole venemeelne Suveräänne Võim. Kuigi enamik Rail Balticu ja Air Balticu probleeme on Lätis lahendamata, pole neid seni valimiskampaaniasse kaasatud.

Veerand Läti valijaist aga ei tea, kelle poolt olla ja 16 protsenti on öelnud, et nad ei lähe üldse hääletama.