Selleks, et käia katuseid mööda, ei pea olema kraanajuht, korstnapühkija või Henrik Sal-Salleri laulu sees. Piisab sellest, kui osta droon ja elus avanevadki uued perspektiivid.

Eestis on eri hinnangute järgi 10 000 kuni 15 000 laiatarbe drooni, mis kaaluvad mõnesajast grammist paari kiloni. Transpordiametis on registreeritud üle 8000 droonipiloodi, aga lennutajate tegelik arv on oluliselt suurem.

Trackdeep tegevjuhi Andy Viikmaa sõnul on droonide populaarsus alles kasvamas.

"See on alles algus. Täna on lendab kuus keskmiselt Tallinnas tuhat drooni ja umbes 80 protsenti nendest täna rikuvad mingit reeglit," lausus Viikmaa.

Suurem osa droonipiloote lendab niinimetatud avatud kategoorias, kus drooniga tohib tõusta kuni 120 meetri kõrgusele ja lendama peab nägemisulatuses. Päriselus kipuvad reeglid sageli ununema.

"Me oleme kursis sellega, et tegelikult reegleid paraku rikutakse päris palju. Kusagil pooleteist aastaga 8400 rikkumist. Paraku meil on ka selliseid uljaid lennutajad, kes kolme ja nelja kilomeetri kõrgusel pilvedes käivad," sõnas transpordiameti mehitamata lennunduse osakonna juhataja Priit Rifk.

Trackdeep on arendanud välja tarkvara ja antennid, millega näeb reaalajas drooniliiklust Tallinna ja Tartu kohal.

"See on Wi-Fi sagedusel töötav antenn, suundantenn, mis läheb kuskil viieteist kilomeetri kaugusele. Selliseid komplekte on kokku vaja kolm tükki, et Tallinna ära katta," ütles Viikmaa.

Aga Eestis on ka teine ettevõte, Hextech, mis on droonide raadiosidet kuulavad sensorid paigutanud üle Eesti.

"Tänaseks on meil drooniseirealaselt kaetud suurem osa Eestist. Me näeme kõikides maakonnakeskustes ringilendavaid droone, pluss meil täiendavalt mõned tsensorid ka maakohtades. Me oleme tänaseks tuvastanud suurusjärgus sadatuhat erinevat droonilendu, mis on sooritatud umbes 11 000 erineva drooni poolt," sõnas Hextechi tegevjuht Sten Nurmsalu.

Enamlevinud droonid saadavad välja tuvastussignaali, mis näitab drooni asukohta, kõrgust ja seda, kus paikneb piloot. Piloodi isik jääb aga enamasti varjatuks. Täna kehtiv seadus ei nõua droonipiloodilt oma andmete sisestamist. Ka olemasolevad registrid ei tööta koos, ütles transpordiamet.

"Me ei vii neid kahte kokku hetkel. Teisisõnu, pole vähimatki aimu, kelle droon kusagil lendab. Ainus viis teada saada on minna kohapeale ja tuvastada drooni piloot - pult käes," lausus Rifk, lisades, et usub, et süsteem muutub aasta teises pooles.

Taevalaotus Eesti kohal on iseenesest avar. Probleem tekib siis, kui paari kilomeetri kõrgusel lendava drooniga kohtub väikelennuk või helikopteriga.

"Kõige hullem on loomulikult see, et lennuk tuleb tükkidena alla. Kõige mõistlikum stsenaarium on see, et ta saab mõlgi, nagu linnud tekitavad lennukitele mõlke, eks ole," sõnas Rifk.

"On küll näha, kui tegemist on piloodiga, kes on lennanud 120 meetri alas mitmel korral kilomeetrite ja kilomeetrite kõrgusel ehk antud lend on 4421 meetri kõrguselt salvestatud. Kui lendab helikopteri või eralennukiga ringi, siis see on kõrgus juba, kus võib ka kruiisides tegelikult vabalt lennukile pihta saada. Mitte ühtegi legaalset lendu, see droon ei ole sooritanud," sõnas Hextechi tegevjuht.

Droonid pakuvad ka uusi ärivõimalusi, aga selleks peab olema esmalt kindel et lennumasinad õhus teineteisega kokku ei põrka.

Tartus käivad ettevalmistused, et luua droonidele kontrollitud õhuruum, mis lennumasinatel niisama uitama minna ei lubaks. Automaatselt juhitud U-space toimiks kihiliselt ehk hobipiloodid saaksid õiguse tegutseda oma kõrgusvahemikus ja näiteks droonikulleritele määrataks eraldi lennukoridorid.

"Meil on ikkagi palju-palju teenuseid, mida saab drooniga pakkuda. Ütleme kõige lihtsama näitena pitsavedu, aga tegelikult ka õnnetusjuhtumitele reageerimine," sõnas Merideini arendusjuht Eduard Vainu.

"Kui on vaja haiglate vahel liigutada erinevaid ravimeid, erinevaid veretooteid, siis kõike seda, mis on ajakriitiline, tegelikult täna Eestis ka juba plaanitakse. Täna võivad droonid vedada ka 40-50 kiloseid pakke," lausus Viikmaa.

Aga enne droonidega pakivedu, peab olema õhuruum kontrollitud ja sertifitseeritud. Asjaosaliste sõnul on see erakordselt kallis.

"Rahastusmudel selle asja juures on kõige keerulisem. Täna puudub ärimudel U-space'ile ja see on täna ka kõige suurem pidur," sõnas Trackdeep tegevjuht.

Ka transpordiamet möönab, et ilma kasutajalt raha küsimata on sellist süsteemi raske ülalpidada, sest drooniõhuruumi kontroll jääks eraettevõtte kanda.

"See on teenuseosutaja - ta peab ise arvestama sellega, et tema äririsk on see, et kui ta sinna liiga suure summa paneb, siis keegi ei kasuta seda," lausus Rifk.

"Mida me ei taha, on kuskil panna õhuruum makseseina taha, et selliselt, et hobikasutajad ei saaks seda õhuruumi kasutada. Sellist asja me kindlasti ei taha," ütles riigikantselei drooninõunik Ott Tahk.

Tahk lisas, et Eesti eesmärk on saada kümnendi lõpuks üheks parimaks drooniriigiks. Ühtteist on selleks veel teha.