Hooldekodude klientide jaoks on teenus aina kallimaks muutumas
Hooldekodud tõstavad üldise elu kallinemise ja palgasurve tõttu igal aastal hindu. Samas tempos ei kasva aga pensionid ning riigi ja omavalitsuste toetus. See tähendab, et inimeste kulud lähedaste hooldekodu koha katmiseks aina suurenevad. Suurenev hoolduskoormus paneb raske valiku ette ka omavalitused.
Kadri Mahlapuu töötab ämmaemandana, kasvatab kahte väikest tütart ja alates eelmisest aastast kannab ainsa lapsena hoolt oma ema eest, kel tuli peale kukkumist minna hooldekodusse.
"Kui igakuiselt tulevad sadades ja sadades eurodes investeeringud juurde, siis endiselt jääb ju enda elu, enda kodu, kodulaen, oma lapsed, lasteaiad, koolid, trennid," ütles Mahlapuu.
Pihlakodus tõusis kohamaksumus sellest aastast 200 eurot ja olgugi, et Kadri ema saab natuke üle 1000 euro pensioni ja Tartu linn toetab 800 euroga, tuleb Kadril hooldekodu arvele igakuiselt 200 eurot juurde maksta. Siia lisanduvad igakuised paarisaja euro suurused ravimite arved, haiglatransport ja sidumiskulud. Kõik kokku 400 kuni 500 eurot
"Nüüd peale seda, kui hinnatõus tekkis, on ikkagi päris keeruline. Kui enne oli keeruline, siis nüüd on nii, et kuu alguses maksad kõik maksud ära ja siis vaatad, mis jääb. Kui see kokku lüüa, on see valusam. Ma lihtsalt maksan ja teen. Pääsu ei ole," sõnas Mahlapuu.
Lõuna-Eesti Hooldekeskusel on kuus hooldekodu 830 teenuskoha ja 350 töötajaga. Nagu enamikes hooldekodudes, tõsteti ka seal aprilli algul hinda 150 euro võrra ja uueks kohamaksumuseks sai 1750 eurot.
Lõuna-Eesti Hooldekeskuses on arvutatud välja, et viimase viie aasta jooksul on kulud toidule tõusnud 1,6 korda, kulud elektrile 1,8 korda ja kulud hooldusvahenditele lausa 2,6 korda. Seejuures on pidevalt tegeletud ka hooldustöötajate palga tõstmisega. Vaatamata sellele on tegemist aga ühe madalamalt tasustatud ametiga.
"Viie aasta lõikes, kui võrdlusena tuua, on ka meie palgad 1,6 korda tõusnud. Aga siiski tänase Eesti keskmisele jäävad 400 euroga brutopalgas alla. Selleks, et tõsta Eesti keskmise brutopalga tasemele meie töötajate palgad, siis peaks kohe tõstma 300 eurot kohatasu veel," lausus Lõuna-Eesti hooldekeskuse juht Vambola Sipelgas.
Hinnatõusu veab ka selle aasta esimesest juulist kehtima hakkav töötajate arvu nõue ehk 17 hoolealuse kohta peab ööpäevas olema vähemalt üks töötaja. See tähendab, et inimesi tuleb juurde palgata ja ühes sellega kasvavad ka palgakulud. Samas on omavalitsuste panus hoolduskuludesse väga erinev.
"Inimesed, kes elavad kuskil vaesemates või kaugemates omavalitsustes ja versus need, kes elavad Tallinnas Tartus. Piirmäärad, mida omavalitsused on kehtestanud, on väga erinevad. Riik peaks tagama selle, et need piirmäärad, mida hooldekodu eest tasutakse, oleks ühesugused, sest siis oleks meie Eesti inimesed võrdselt koheldud," sõnas Sipelgas.
Kui hooldereform jõustus oli peamine lubadus, et pensioni eest saab hooldekodukoha. Seadus ütleb selgelt, et riik koos omavalitsusega katab hoolduskulud ehk tööjõu-ja töövahendite kulu ning inimene tasub elamis-ja söögikulud. Seejuures jäeti omavalitsustele vabad käed kehtestada hoolduskulule piirmäär, mille nende vald või linn inimesele hoolduskulude eest maksab.
"See määr, mille ta kehtestab selle määra ulatuses, peaks inimene oma kodu lähedalt saama kasutada vähemalt kahte hooldekodu ehk see piirmäär ei tohi olla selline, et inimene selle eest tegelikult hooldusteenust kasutada ei saa ja omavalitsused peaksid selle üle vaatama ja ka piirmäära ümber siis hindama," ütles hoolekandeteenuste poliitika juht Sirlis Sõmer-Kull.
Kanepi vallas on kuus hooldekodu, millest kolmes majas pakub teenust vald ise. Vallas on keskmiselt 100 teenusel olevat inimest. Valla kehtestatud piirmäär hoolduskuludeks on 630 eurot. Valla sotsiaaltöö juht tõdeb, et enamikes hooldekodudes see summa hoolduskulu ei kata.
"1. maist meie oma hooldekodu kohamaks ka tõuseb ja sellega seoses ka piirmäär on nüüd meil väiksem kui meie hoolduskulu. 700 eurot hakkab olema 1. maist meie oma hooldekodu hoolduskulu ja praegu meil ei ole olnud arutuse all piirmäära tõstmist. Võib juhtuda, et me ikkagi selle aasta jooksul peame sellele numbrile ka otsa vaatama," lausus Kanepi valla sotsiaalosakonna juhataja Terje Lihtsa.
Keskmine omavalitsuste hoolduskulu piirmäär on 617 eurot, samas kui keskmine hoolduskulu hooldekodudes oli eelmisel aastal 751 eurot. On loogiline mõelda, et kui hoolduskulud tõusevad, kasvab ka riigipoolne panus.
"Kui kasvavad pensionid ja neid indekseeritakse, siis suureneb ka see raha, mis läheb omavalitsustele hoolduskulude katmiseks. See summa, kui 2023. aastal oli 39 miljonit, siis sellel aastal see riigi lisaraha on juba 70 miljonit ehk need summad kogu aeg kasvavad," sõnas Sõmer-Kull.
"Riik igal aastal eraldab mõnevõrra rohkem raha küll omavalitsustele, aga see täiesti kindel ei ole. Nii palju, kui tõusevad need kulutused, siis ta on võib-olla mingisugune protsent sellest, mis eelmisel aastal oli," ütles Lihtsa.
"Me saame ju aru, et kõik hooldajad vajavad raha juurde. Ma üldse ei eita seda, et need hinnad peavad tõusma. Ma saan aru, et KOV ei saa tõsta 200 euro kaupa, aga ma arvan, et ma ei ole ainus, kes on ainus laps või kellel ei ole miljoneid tagataskus. Ma olen üsna Eesti keskmine pere," lausus lähedase eest hoolitsev naine.
"Omavalitsus jääbki oma eelarve mõttes väga raskustesse, kui ta tahab võib-olla mingeid muid tegevusi ka teha ja investeerida ning haridusel on järjest suurem rahaline koormus ju eelarvele. Teistel valdkondadel samamoodi. Kõik asjad on ümberringi järjest kallimad ja kohustusi omavalitsusele järjest rohkem," sõnas Lihtsa.
"See olukord ei tohiks muutuda selliseks, et inimene ei saa teenust kasutada nende hindade tõttu," ütles Sõmer-Kull.
Kui jätkusuutlik hoolderefrom sellisel kujul on, peaks näitama sügiseks valmiv hooldereformianalüüs.
Toimetaja: Johanna Alvin
Allikas: "AK. Nädal"








