Omavalitsused saavad suurema otsustusõiguse oma kulutuste üle
Omavalitsused saavad oma eelarvesse 120 miljoni euro ulatuses toetusi, mida seni on rahastanud riik. Omavalitsustele tähendab see suuremat otsustusõigust kulutuste üle.
Praegu annab riik kohalikele omavalitsustele raha sihtotstarbeliste toetustena ehk raha tuleb kasutada täpselt nii, nagu riik ütleb. Järgmisest aastast on plaan osa toetustest, suurusjärgus 121 miljonit eurot jagada omavalitsustele tulumaksu osa suurendamise ja tasandusfondi kaudu.
"Edaspidi saavad ikkagi omavalitsused ise otsustada terviktulubaasi arvelt, et mis teenustesse, kui palju on vaja suunata, sest omavalitsused teavad ju seda kohalikku elu kõige paremini, et mis need vajadused on ja kuidas neid vahendeid peaks kasutama," lausus regionaalministeeriumi KOV osakonna nõunik Andrus Jõgi.
Kohalikud omavalitsused on muutust pikalt oodanud, sest toetusi ei ole hinnatõusudega senini korrigeeritud.
"Kui oleks kümme aastat tagasi teederaha umbes 29 miljonit – mida riik eraldab omavalitsustele – pandud tulumaksukomponendiks ja tagasihoidlike hinnangute järgi minimaalselt oleks see kasv olnud kolm protsenti aastas, siis oleks see number täna kümme miljonit suurem," sõnas Saue vallavanem Andres Laisk.
Mõned omavalitsused kardavad, et uus mudel võib nende tulusid vähendada, kuid eelnõu ettepanekus on seatud alumine piir, mis välistab tulude languse. Selleks, et keegi ei jääks miinusesse, on aga omakorda vaja lisaraha, mis võib probleemseks osutuda.
"Kõige aeglasemalt tuleb ta just meiesugustele omavalitsustele, kes on kasvupiirkondades: Tallinna ümbrus, Tartu ümbrus. Võidavad pigem kiiremini maapiirkonnad. Aga lõppkokkuvõttes ajas indekseerub see tulubaas kõigile eeldusel, et riik siis leiab selle lahenduse. Selleks, et seda alumist piiri hoida, et keegi ei läheks miinusesse, selleks oleks riigil vaja kogusüsteemile juurde lisada 3,5 miljonit eurot, mis kogu omavalitsusmahtu arvestades on muidugi marginaalne raha täiesti," ütles Laisk.
Kuigi teatud paindlikkus raha ümber suunamisel suureneb, jäävad kohustused omavalitsustele samaks.
"Finantsautonoomia peaks tähendama, et omavalitsustel tekib vaba ressurss. Seda suuremas plaanis lähiaastatel ei teki, sest isegi kui raha ei ole sidistatud, siis nii seadusandlus kui ka valitsus määrab omavalitsustele kohustusi ja nende kohustuste täitmine on obligatoorne. Eelarves peab olema alati ettenähtud read, mille abil kõik need kohustused on täidetud," ütles linnade ja valdade liidu esimees Mihhail Kõlvart.
Toimetaja: Johanna Alvin
Allikas: "Aktuaalne kaamera"








