Ringkonnakohus teatas, et nõustus maakohtu otsusega osas, mis mõistis Petersoni ja Dmitri Rootsi süüdi riigireetmises ning Andrey Andronovi välismaalasena Eesti-vastases tegevuses, kuid kvalifitseeris ümber Petersoni ja Rootsi tegevuse tsiviilkaitseüksuse loomisel.

Tsiviilkaitseüksuse loomise tegevuse hindas ringkonnakohus ümber Eesti põhiseadusliku korra vastase ühenduse loomist ettevalmistavaks tegevuseks ning mõistis neile karistuseks vastavalt viis ja kolm aastat vangistust. Lõplikuks karistuseks jäi Petersonil 16 aastat vangistust ja Rootsil 10 aastat vangistust.

Muus osas jäi Harju maakohtu otsus muutmata, sealhulgas Andronovile mõistetud karistus 11 aastat 5 kuud ja 23 päeva vangistust.

Ringkonnakohtule esitasid maakohtu otsuse kohta apellatsioonid kõik süüdistatavad ja prokuratuur.

Kohus rahuldas prokuratuuri apellatsioon osaliselt. Aivo Petersoni kaitsja apellatsioon, Dmitri Rootsi kaitsja apellatsioon ning Andrey Andronovi ja tema kaitsja apellatsioonid jäid rahuldamata.

Ringkonnakohus rahuldas osaliselt Andrey Andronovi kaitsja ja Aivo Petersoni kaitsja taotlused menetluskulude kindlaksmääramiseks ja hüvitamiseks. Ringkonnakohus määras advokaadile Kristina Isokoskile makstava tasu suuruseks 1323 eurot ja mõistis selle Andronovilt Eesti vabariigi kasuks välja. Aivo Petersoni kasuks mõistis kohus Eesti Vabariigilt välja 1885 eurot. Ülejäänud menetluskulu jääb süüdistatava enda kanda.

Kohtuotsus ei ole jõustunud ja seda on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras riigikohtus.

Süüdistuse järgi abistasid Eesti kodanikud Aivo Peterson ja Dmitri Rootsi 2022. aasta oktoobrist 2023. aasta 10. märtsini Venemaalt saadud suuniste alusel teadlikult ja organiseeritult Venemaad ning Venemaa ametiasutuste ülesandel tegutsenud inimesi Eesti Vabariigi iseseisvuse, sõltumatuse ja territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud vägivallata tegevuses.

Väidetavalt osalesid süüdistatavad teadlikus mõjutustegevuses, mille eesmärk oli luua Eestis Venemaa välis- ja julgeolekupoliitika narratiive ja propagandasõnumeid toetav poliitiline ühendus. Selle ühenduse kaudu taheti süüdistuse järgi luua Venemaale võimalus ohustada Eesti põhiseaduslikku korda, sekkuda Eesti sisepoliitikasse ning mõjutada välispoliitikat.

Kõik süüdistatavad eitasid oma süüd.

Kohtuprotsess algas 2023. aasta novembris.

Maakohtu otsus

Maakohus luges oma möödunud aasta detsembri otsusega tõendatuk, et Peterson ning Rootsi abistasid Vene Föderatsiooni Eesti-vastases mõjutustegevuses.

Rootsi kaudu anti Venemaa riigivõimu tasandilt Petersonile teada, et ollakse huvitatud kohtumisest ja koostööst erakonnaga, mis soovib Eesti senist poliitilist kurssi muuta. Peterson oli sellega päri ning selles teadmises ka edasi tegutseti. Rootsile väljastati volikiri ning planeeriti kohtumist Venemaal poliitikutega.

Maakohus leidis, et ülal kirjeldatud Vene Föderatsiooni tegevus on Eestile ohtlik, sest erakonna loomise ja riigikokku pääsemise järel avanuks see võimaluse mõjutada varjatult otsustusi Eesti poliitilisel maastikul.

Samas episoodis heideti Petersonile ja Rootsile riigireetmisena ette veel tsiviilkaitseorganisatsiooni loomist.

Maakohus hindas, et tsiviilkaitseorganisatsiooni plaaniti luua kohe pärast erakonna Koos registreerimist. See pidi Petersoni nägemuses olema üle-eestiline, sarnanema Donbassi heategevusorganisatsioonidega, pidi osutama kriisiolukordades inimestele abi ja võimuvaakumi olukorras täitma omakaitse ülesandeid.

Organisatsiooni pidi kaasatama kaitsestruktuuride esindajaid ehk relvalubadega inimesi.

Samas tuvastas maakohus, et tsiviilkaitseorganisatsiooni loomine oli Aivo Petersoni enda algatus. See põhines tema arvamusel, et Venemaa agressiooni laienemisel enam keegi võimu ei taha.

Kuna maakohus hindas, et Peterson või Rootsi ei saanud Venemaalt suuniseid sellise organisatsiooni loomiseks, siis seda tegevust maakohus välisvaenlase abistamiseks ei pidanud.

Petersoni ja Rootsi süüdistustes toodu, mille järgi nad viisid liikumise Koos programmilised seisukohad kooskõlla Venemaa välis- ja julgeolekupoliitika seisukohtadega, samuti tõendamist ei leidnud. Seda põhjusel, et tõendite järgi võeti liikumise Koos põhiseisukohad vastu 2022. märtsi koosolekul ja need on jäänud enamjaolt ajas muutumatuks.

Venemaa organiseeritud pressireisid okupeeritud Ukraina aladele

Petersoni ja Andronovi koostegutsemise süüdistuses tuvastas maakohus, et Venemaal organiseeritakse ja finantseeritakse riiklikul tasandil Venemaale sobiva meelsusega välismaalastele pressireise okupeeritud Ukraina aladele. Seda tehakse selleks, et reisil osaleja teeks ja levitaks oma koduauditooriumile postitusi, mille sõnum on Venemaale soodne.

Tõendid näitasid, et pressireiside korraldusliku poolega tegeles Andronov koos süüdistuses näidatud teiste inimestega. Nende korraldamisel Peterson reisiski läbi Venemaa okupeeritud Ida-Ukraina aladele, tegi seal koos Andronoviga videosalvestusi ja postitas neid sotsiaalmeedias.

Enne pressireisi oli Petersonil korraldajatega kohtumine. Seal jõuti üksmeelele, et Peterson teeb reisil sõja levikuga hirmutavaid postitusi, mis agiteerivad lääne ja Eesti vaatajaskonda Ukraina toetamist lõpetama, panevad vaatajaskonda kahtlema NATO-s ja Eesti kaitstuses.

Kohtumisel öeldi selgelt välja, et tehtavad postitused peavad olema vastukaaluks Venemaa vastu toimuvale infokampaaniale ehk teisisõnu need pidid olema Venemaa riiklikke huve toetavad.

Kohtumisel rääkis Peterson korraldajatega läbi ka selle, et läheb pressireisile kui poliitik, tulevase partei esimees. Vastutasuks lubati Aivo Petersonile reisiga seotud kulude katmist, lubati komandeeringurahasid ning ohutuse tagamist Venemaal. Nii ka toimiti.

Petersoni postitused pressireisi ajal järgisid kohtumisel kokkulepitud joont. Lisaks osales ta mitmes Venemaa propagandasaates. Saadetes järgis ta sõnumites jällegi varem kokkulepitud joont. Ühtlasi tõi ta postitustes ja propagandasaadetes esile, et kandideerib riigikogu valmistel.

Pressireisi eel kokkulepitud suunitluse ja tonaalsusega sõnumite üks eesmärk oli kasvatada Eestis ja naaberriikides NATO ja EL-i-vastaste inimeste hulka. Kohus märkis, et see on Venemaa huvides, sest Venemaa riiklikes dokumentides peetakse NATO-t Venemaale vaenulikuks nähtuseks.

Kohtu hinnangul on sellised pressireisid Eestile ohtlikud, sest eelnevalt kokkulepitud stiilis postitused ning saadetes esinemised võimaldavad inimeste poliitiliste valikutega manipuleerida, tekitada või võimendada sõjahirmu foonil erinevate ühiskonnagruppide vahelisi erimeelsusi. Samuti pole välistatud sellise Venemaa informatsioonilise mõjutustegevuse toel Venemaale soodsa mõtteviisiga isikute poliitikasse pääsemine.

Maakohus: Peterson lootis saada kasu, kui Vene agressioon peaks laienema Eestisse

Petersoni puhul oli maakohtu hinnangul riigireetmise tegusid kaks. Tegemist ei olnud juhuslike rikkumistega. Tema motiiviks Venemaaga koostöösuhte sisseseadmisel oli poliitilise kasu saamine juhuks, kui Venemaa agressioon peaks laienema Eestisse ja pressireisi puhul ühtlasi endale poliitilise reklaami tegemine.

Pressireiside episoodis arvestas kohus, et enne reisi Venemaa esindajatega kokkulepitud sõnumite tonaalsus ja suund oli suuresti samasugune, mida Peterson enne pressireisile siirdumist Eestis avalikult väljendas.

Rootsi puhul oli kohtu hinnangul riigireetmise tegusid üks. Ka tema abistav tegevus polnud juhuslikku laadi. Teda motiveerisid ärilised kaalutlused, sest Venemaaga koostööle orienteeritud erakonna loomisel tekkinuks senisest suurem võimalus Eestisse planeeritud äritegevuseks.

Vaatamata Petersoni ja Rootsi abistavale tegevusele siiski planeeritud koostööni Venemaa poliitikutega ei jõutud, sest erakonna registreerimine takerdus Eestis puudulike registreerimisdokumentide taha ning 2023. aasta alguses oli Aivo Peterson hõivatud pressireisil osalemisega.

Edasisele abistamisele sai takistuseks kummagi puhul piiril vahistamine. Seega jäi kummagi abistav tegevus Venemaaga dialoogi alustamisel pigem tagasihoidlikuks.

Veel arvestas maakohus Petersoni ja Rootsi süü puhul seda, et tsiviilkaitseorganisatsiooni loomine ei olnud Venemaa juhendatud ning liikumise Koos programmilisi seisukohti Venemaa mõjutusel ei muudetud.

Karistust raskendava asjaoluna arvestas kohus Petersoni ja Rootsi koostegutsemist. Petersoni puhul ka seda, et ta sai pressireisil osalemisega Venemaalt rahalisi hüvitisi ja hüvesid.

Kohus arvestas, et Rootsi ja Peterson on karistamata isikud. Siiski, Petersonil on olnud 2022. aasta augustis õiguskaitseorganitega kokkupuude seoses avaldustega tanki mälestusmärgi teisaldamise vastasel kogunemisel. Talle kohaldati siis korrakaitseseaduse alusel kinnipidamist, et ära hoida võimalik riigivastane süütegu.

Andronovi süü suuruse määratlemisel arvestas maakohus, et tegemist oli üle poole aasta väldanud aktiivse ja sihipärase tegevusega. Samuti seda, et teda on varem kriminaal- ja väärteo korras karistatud.

Maakohus arvestas kõigi süüdistatavate puhul seda, et riigivastased kuriteod pandi toime sisuliselt Venemaa huvides ja seda ajal, mil see riik peab Euroopas agressioonisõda.

Petersoni kaitsja rõhutas Petersoni sõnavabadust

Petersoni kaitsja tõstatas maakohtus küsimuse, kas ei piirata riigireetmise süüdistusega lubamatult Petersoni sõnavabadust.

Kohus sellega ei nõustunud, tuues põhjenduseks, et sõnavabadus on põhiseadusega tagatud ja seda saab piirata ainult väga vähestel juhtudel. Üheks selliseks erandlikuks juhuks on vajadus kaitsta teisi kaalukaid põhiõiguseid ja põhiväärtuseid nagu näiteks Eesti julgeolek, riigi iseseisvus, sõltumatus, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord. Riigireetmise kuriteokoosseis neid põhiväärtusi kaitsebki, seega on nende kaitseks väljendusvabaduse piiramine seaduslik.

Kaitsja leidis veel, et Petersoni postitused ja mõtted Ukrainas ning Venemaal olid samad, mis enne Eestis.

Kohus oli seisukohal, et riigireetmise kuriteokoosseisu ja antud kaasuse asjaolude pinnalt ei olegi oluline Petersoni sõnumite muutumine pressireisi ajal. Tema sõnumid võisidki olla pressireisi ajal sarnased või koguni samasugused varem räägituga.

Kohus rõhutas, et tema varasemad postitused ja videosaadetes osalemised veensidki Venemaad selles, et tegemist on neile sobivate vaadetega inimesega ja seetõttu teda pressireisile kõlblikuks peeti.

Sõnumid ja postitused, mis on enne Venemaaga koostööd – neid kaitseb põhiseaduses sätestatud väljendus- ja arvamusvabadus. Tõendid näitavad aga, et Peterson tegi Venemaaga pressireiside osas koostööd ja seetõttu on sõnavabaduse riive nende osas õigustatud, märkis kohus.

Rootsi kaitsja leidis, et tegemist võib olla vabatahtliku loobumisega riigireetmise süüteokatsest ja kaaluma peaks Eesti Vabariigi vastase suhte koosseisu.

Kohus sellega ei nõustunud, sest veel 2023. aasta 6. märtsil rõhutas Ruslan Krõlov, keda kohus peab üheks välisvaenlase ülesandel tegutsevaks isikuks, Rootsile partei registreerimisega kiirustamist ning Rootsi omakorda lubas selle küsimuse kohtumisel tõstatada.

Tõendid näitavadki, et Rootsil oli plaanis pärast riigikogu valimistel hääletamist Petersoniga kokku saada. See kohtumine jäi ära Rootsist sõltumatutel põhjustel, sest nii tema kui ka Peterson võeti vahi alla.