"Tutvusime riigikohtu määrusega ning lähtudes seal esitatud seisukohtadest ja suunistest alustame kriminaalmenetlust Pihlakodu kui juriidilise isiku suhtes. Menetluse eesmärk on selgitada välja ettevõtte võimalik vastutus Pihlakodu klientide väärkohtlemise juhtumites," ütles riigi peaprokurör Astrid Asi.

Põhiasjas kogutud tõendite varasema analüüsi pinnalt leidis prokuratuur, et juriidilisele isikule kriminaalõigusliku etteheite tegemiseks ei ole piisavalt alust.

"Riigikohus on oma määruses rõhutanud, et kriminaalmenetluse alustamise lävend on madalam, kui meie varasem hinnang eeldas, ning toonud välja vajaduse hinnata juriidilise isiku võimalikku vastutust põhjalikumalt. Lähtuvalt riigikohtu suunistest alustame kriminaalmenetlust Pihlakodu suhtes. Vaatame kõik kogutud materjalid uuesti läbi ning vajadusel teeme ka täiendavaid toiminguid," kinnitas peaprokurör Asi.

Riigikohus leidis kolmapäeval avaldatud määruses, et prokuratuur tegi Pihlakodu kriminaalasja alustamata jättes olulisi vigu. Riigikohtu teatel esitasid kaebajad prokuratuurile märkimisväärse koguse teavet, mida oleks saanud menetluse käigus uurida. 

Mullu juunis teatas riigiprokuratuur, et analüüsis Pihlakodu AS-i suhtes tehtud teist kuriteoteadet ning ei tuvastanud selliseid uusi asjaolusid, mis annaksid karistusseadustiku järgi aluse hooldekodu suhtes kriminaalmenetluse alustamiseks.

Juhtiv riigiprokurör Alar Lehesmets ütles tollal, et Tabasalu Pihlakodus toimunu on kahtlusteta põhjustanud palju kannatusi ja üleelamisi ja et on täiesti mõistetav, et avalikkus ja eelkõige kannatanute lähedased tajuvad, et hooldekodus toimunud võimalike kuritegude eest peab vastutama ka hooldekodu, kelle kohustus oli tagada hoolealuste turvalisus.

"Oleme korduvalt kontrollinud kogu meile teadaolevat informatsiooni, mille põhjal ei ole võimalik asuda seisukohale, et hooldekodu oleks ignoreerinud, soosinud või aidanud kaasa seksuaalkuritegude toimepanemisele," ütles Lehesmets eelmisel suvel.

Ringkonnakohus jättis endisele hooldajale mõistetud karistuse muutmata

Tallinna ringkonnakohus tegi kolmapäeval otsuse, millega jättis kaitsja apellatsiooni rahuldamata ja Harju maakohtu mullu 4. novembri otsuse Mark Davõdovi süüasjas muutmata.

Mark Davõdovit süüdistati hooldekodu töötajana kaheksa kannatanu vägistamises ja/või muus nende tahte vastaselt nende suhtes toime pandud sugulise iseloomuga teos. Kõik kannatanud olid Tabasalu Pihlakodu kliendid, kes olid väga kõrges eas.

Harju maakohus tunnistas mullu novembris Mark Davõdovi seksuaalkuritegudes süüdi ja teda karistati vangistusega 11 aastat.

Esitatud apellatsioonis taotles kaitsja Davõdovi õigeksmõistmist muudes kannatanu tahtevastaselt toime pandud sugulise iseloomuga tegudes. Samuti taotles kaitsja Davõdovi karistuse kergendamist. Viimasega seoses rõhutas kaitsja, et suuresti tugineb Davõdovi süüditunnistamine tema enda ütlustel. Kaitsja leidis, et sel põhjusel võiks karistust oluliselt kergendada.

Tallinna ringkonnakohus ei pidanud kumbagi taotlust põhjendatuks. Ringkonnakohus nõustus maakohtu õigusliku hinnanguga Mark Davõdovi tegudele. Ringkonnakohus leidis, et maakohus on põhjendatult mõistnud Mark Davõdovi süüdi nii vägistamises kui ka muu kannatanu tahte vastase sugulise iseloomuga teo toimepanemises.

Ka pidas ringkonnakohus põhjendatuks maakohtu mõistetud karistust. Süüdimõistev otsus tugineb valdavas osas küll süüdistatava enda ülestunnistustele, aga ringkonnakohtu hinnangul on maakohus seda karistuse mõistmisel juba piisavalt arvesse võtnud. Ringkonnakohus oli seisukohal, et ka siis, kui süüdistatav tunnistab ise oma teod üles, peab karistus lähtuma süü suurusest.

Kuna apellatsioon ei olnud edukas, ei rahuldanud ringkonnakohus ka kaitsja taotlust hüvitada süüdistatavale tema apellatsioonimenetluse õigusabikulud. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda.

Kohtuotsus ei ole jõustunud ja seda on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras riigikohtus.