Tänavu kavatseb Eesti Mälu Instituut riigi toel avada Patarei vanglas rahvusvahelise kommunismiohvrite mälestusmuuseumi. Emaspäeval aga kirjutas Prantsuse suursaatkond justiitsministeeriumile, et muuseumi nimi võiks hõlmata kõigi vanglas viibinud totalitaarsete režiimide ohvreid, sealhulgas ka natsivõimu omi.

Mälestusmuuseum peaks tulema pea 5000 ruutmeetrile Patarei kompleksi idapoolsesse ossa. Sinnahulka plaanitakse ka eraldi holokausti ohvritele pühendatud ala.

Saksa okupatsiooni ajal deporteeriti Prantsusmaalt Drancy koonduslaagrist 79 rongitäit juute, millest ainsana suundus 1944. aastal Balti riikidesse Konvoi number 73. Pardal oli 878 inimest, kellest kaks kolmandikku viidi Kaunasesse – ülejäänud ligi 300 toodi Tallinnasse, tollasesse Keskvanglasse. Nad pandi siin tegema sunnitööd ning elama ebainimlikes tingimustes, kirjutab Prantsuse saatkond oma kirjas ministeeriumile.

Ajaloolase Jaak Valge sõnul hoiti juute mõnda aega Patareis ning viidi siis tõenäoliselt mõnda Eesti hävituslaagrisse hukkamisele. Kunagise vangla peasissepääsu juures avati aastal 2010 ka Konvoi 73 mälestusmärk.

Prantsuse suursaatkond leidis, et muuseumi nimi peaks peegeldama selle ajalugu tervikuna, mitte ainult Nõukogude kommunistliku režiimi oma. Kirjas märkis saatkonna esindaja, et juudi ohvrite kõrvalejätmine on vastuolus Eesti Mälu Instituudi põhikirjaga, milleks on ajaloo edasikandmine.

Eesti Mälu Instituut ei soovinud teemat kommenteerida, sest uurimisjuht Toomas Hiio sõnul on veel vara.

Sama ütles ka Prantsuse saatkonnalt kirja saanud justiitsminister Liisa Pakosta.

"Diplomaatilises suhtluses kehtib põhimõte, et enne vastatakse saatkonnale ja seejärel kommunikeeritakse meediale. Nii-et kuna me ei ole veel vastanud, siis kahjuks või õnneks sellest diplomaatilise suhtluse etiketist me siin kinni peame ja seda enne ei kommenteeri," lausus Pakosta.

Eesti Juudi Kogukonna nõukogu liikme Alla Jakobsoni väitel ei ole mälestusmuuseumi nime muutmise otsust veel langetatud, sest teema on toores. Samas ütles Jakobson, et on veendunud, et muuseumile leitakse õige nimi, mis mälestab kõiki totalitaarse režiimi ohvreid ilma kedagi solvamata.

Valge: pole prantslaste asi sekkuda

Jaak Valge tõdes, et kommunismi ohvreid oli Eestis tunduvalt palju rohkem – ka okupatsioon kestis 50 aastat, võrdluseks kolmele natsivõimu aastale.

"Kasvõi proportsiooni arvestades oleks minu arust fookus kommunismiohvritele asjakohasem. Mitte, et mingil moel alahinnata natsirežiimi ohvreid," ütles Valge.

"Meie ajaloo eripärast tulenevalt on meil proportsioonid teistsugused kui näiteks Prantsusmaal – nemad ei pruugi sellest niimoodi aru saada. Mina arvan, et ei ole mõtet unifitseerida niimoodi, et kõikides maades on kõik muuseumid ühtemoodi. Ikkagi tuleb vaadata maade ajalugu – mis on meil väga teistmoodi kui Prantsusmaal, kus kommunistliku rerežiimi ohvreid ei ole," rääkis Valge.

Valge hinnangul ei olnud see Prantsusmaa koht arvamust avaldada, keda või kuidas teine riik mälestama peab ning mitte ka kuigi viisakas ega taktitundeline. Ta aga rõhutas taas, et ei alahinda holokausti ohvrite kannatusi.

"Ma ei usu, et eestlased ütleksid prantslastele midagi sellist – ei tuleks mõttessegi taolist nõu anda," tõdes Valge.

Ta aga pakkus välja et ehk rajada holokausti muuseum kuhugi mujale Eestisse.