"Tulevases muuseumis on eraldi ala, mis on pühendatud holokausti ohvritele. Patarei vangla oli sihtpunktiks 300 juudi deporteeritule konvoist number 73, mis lahkus Prantsusmaalt Drancyst 15. mail 1944 Leetu ja Eestisse. Nad elasid ebainimlikes tingimustes, olid sunnitud tegema orjatööd ning osa neist hukati. Nende seas olid André ja Jean Jacob, Euroopa Parlamendi esimese naispresidendi (1979–1982) ja Prantsuse ministri Simone Veili isa ja vend. Tagasi pöördus vaid 22 inimest," kirjutas saatkond kirjas justiitsminister Liisa Pakostale.

Saatkond on seisukohal, et selles küsimuses on hädavajalik viia sõnad ja teod kooskõlla.

"Muuseumi nimi peaks peegeldama selle kogu ajalugu, mitte ainult Nõukogude kommunistliku režiimi kurjust. Patarei vangla on olnud tunnistajaks nii nõukogude kui ka natsirežiimi kõige kohutavamatele kuritegudele. Nende totalitaarsete režiimide ajal tapeti, hukati, vangistati, piinati ja küüditati sadu tuhandeid süütuid inimesi. Seetõttu ei piirne Patarei vangla ajalugu vaid kommunismiohvrite ega natsiohvritega," lausus saatkonna esindaja.

Saatkonna esindaja märkis, et rajatav muuseum on mitmetahulise mälu paik ning selle eripära kustutamine ja juudi ohvrite kõrvalejätmine on vastuolus asutuse põhikirjaga, milleks on edasikandmise kohustus, aidates mõista kõigi totalitaarsete režiimide ebainimlikku olemust.

"Paludes teil nimetada muuseum ümber kas rahvusvaheliseks kommunismi- ja natsismiohvrite muuseumiks või rahvusvaheliseks totalitaarsete režiimide ohvrite muuseumiks, ei väära me Nõukogude terrori kujutamist; me järgime lihtsat reeglit – tungivat vajadust säilitada kõigi terroriohvrite mälestust. Iga mälestuse eripära tuleb esile tuua, et seda ei saaks eitada," seisis pöördumises.

Patarei vangla ehk Patarei on Tallinna lahe ääres asuv ehitisekompleks, mida kasutati aastatel 1919–2005 vanglana. Keskvangla peasissepääsu juures avati 2. juunil 2010 Saksa okupatsioonivõimude poolt Prantsusmaalt 1944. aastal Keskvanglasse saadetud 73 Prantsusmaa juudile (Konvoi 73) mälestusmärk.

14. mail 2019 avas Eesti Mälu Instituut Eesti riigi toel vangla idatiivas näituseala, mis räägib vangide saatustest, hoone kasutamisest Nõukogude (1940–1941, 1944–1991) ja Saksa (1941–1944) okupatsiooni ajal ning tutvustab kommunismi kuritegusid ja ideoloogiat rahvusvahelises kontekstis.

2026. aastal avab Eesti Mälu Instituut Eesti riigi toel vanglas muuseumi kommunismiohvrite mälestuseks.