19. aprillil toimuvad valimised on viimase nelja aasta jooksul juba kaheksandad. Radev ise teatas aasta alguses tagasiastumisest ning endine president kandideerib nüüd eelseisvatel parlamendivalimistel.

Radev on suhtunud skeptiliselt Bulgaaria hiljutisse otsusesse liituda euroalaga ning väljendanud vahel Ukraina sõja osas Kremli-meelseid seisukohti. Ta valiti esimest korda presidendiks 2016. aastal ning 2021. aastal valiti ta teiseks ametiajaks.

Tema poliitilised ambitsioonid on kasvanud ning ta tahab nüüd võtta üle Bulgaaria täitevvõimu juhtimise. Politico küsitluse kohaselt peaks tema vastloodud Progressiivne liikumine saama 31 protsenti häältest. See tähendab, et tal tekib raskusi stabiilse võimuliidu loomisega.

Radev ise lubab võidelda korruptsiooniga, kuid kriitikute hinnangul kavatseb tema partei teha koostööd erakondadega, millel on korruptsiooniga seotud minevik.

"Kas ta soovib tugevat Bulgaariat tugevas Euroopas? Või Bulgaariat, mis järgib Orbáni mudelit, toimides Trooja hobusena EL-is ja blokeerides integratsiooni?" uuris tsentristlik opositsiooniliider Assen Vassilev 

Radev on ehitanud poliitilise kuvandi üles oma hävituslendurikarjäärile. Radevi piloodioskusi ja MiG-29-ga lendamise stseene on kasutatud nii tema presidendikampaanias kui ka poliitilises kommunikatsioonis.

Pärast presidendiks saamist 2017. aastal kasutas ta oma hävituslenduri tausta, et positsioneerida end parteipoliitikast sõltumatu korruptsioonivastase võitlejana. 2020. aastal kerkis ta riigi populaarseimaks poliitikuks, kui hakkas teravalt kritiseerima oligarhidega seotud korruptsiooni.