Küsitlusagentuuride prognooside kohaselt annaks tulemus Radevile absoluutse enamuse ehk vähemalt 129 kohta 240 kohaga parlamendis.

Ametlikke lõpptulemusi ei ole oodata enne esmaspäeva.

Kahe lävepakuküsitluse kohaselt edestas Radevi Progressiivne Bulgaaria endise peaministri Boiko Borisovi konservatiivset erakonda GERB, mille toetus langes umbes 14,8–16,2 protsendile. Samuti liberaalset PP-DB koalitsiooni, mis sai umbes 14 protsenti häältest.

"Oleme võitnud ühemõtteliselt – see on lootuse võit umbusaldamise üle ja vabaduse võit hirmu üle," ütles Radev Sofias oma valimiskontori ees ajakirjanikele.

"Bulgaaria teeb kõik endast oleneva, et jätkata oma Euroopa teed. Aga uskuge mind - tugev Bulgaaria ja tugev Euroopa vajavad kriitilist mõtlemist ja pragmatismi. Euroopa on langenud ohvriks omaenda ambitsioonile olla moraalne liider uute reeglitega maailmas," lisas Radev.

Euroopa Liidu vaeseim liikmesriik on olnud poliitilises kriisis alates 2021. aastast, mil suured korruptsioonivastased meeleavaldused kukutasid kauaaegse juhi Borissovi konservatiivse valitsuse.

Endine õhuväekindral Radev, kes pooldab Venemaaga sidemete uuendamist ja kritiseerib Ukrainale sõjalise abi saatmist, oli president üheksa aastat.

Radev astus aasta alguses tagasi, et asuda juhtima äsja moodustatud vasaktsentristlikku poliitilist ühendust Progressiivne Bulgaaria. 

Radev on öelnud, et soovib riiki vabastada selle oligarhilise valitsemismudeli alt ning toetas 2025. aasta lõpus peetud korruptsioonivastaseid proteste, mis kukutasid konservatiivide toetatud valitsuse.

Bulgaarlaste umbusk poliitika vastu on paljudel varasematel valimistel viinud madala valimisaktiivsuseni.

Pühapäeva pärastlõunal oli aga hääletamas käinud juba 34,6 protsenti hääleõiguslikest kodanikest, mida on eelmiste valimistega võrreldes sama kellaaja seisuga üle 14 protsendipunkti rohkem.