Küsimusele, kui Trump peaks tõesti oma ähvarduse teoks tegema ja USA NATO-st välja viima, siis kas see tähendab alliansi lõppu, vastas Marko Mihkelson (Reformierakond), et ilma USA-ta NATO tõesti ei eksisteeriks, kuid USA-l on samas vaja oma liitlasi, et tagada rahvasliku julgeoleku eesmärgid.

"Ma arvan, et peaksime küllalt rahulikult suhtuma, mida (Trump) retooriliselt ütleb ja mida USA tegelikult teeb," märkis ta.

Raimond Kaljulaid (SDE) lausus, et Trumpi väljaütlemised tekitavad loomulikult segadust ja ebakindlust, sest NATO artikkel viis jätab riikidele üsna vabad käed otsustamaks, mil viisil reageeritakse oma liitlase vastu toimepandud rünnakule.

"Eks see on seni püsinud liidrite kinnitusel /.../, et artikkel viis tähendab, et ühtki meetrit NATO-st ei anta ära. Kui USA presidendi seisukoht on teine /.../, loomulikult nõrgestab see NATO heidutust," lausus ta.

Sandra Laur (Isamaa) ütles, et Trumpi väljaütlemistest ei tasu ilmtingimata otsida miskit ratsionaalset, vaid võtta neid näiteks osana läbirääkimistaktikast.

"Kas päriselt kuskilt välja astub keegi, ei usu. Meie ülesanne on /.../ kindlasti mitte liitlassuhteid läbi lõigata ja jürgenligilikult ironiseerida," lausus ta.

Jaak Madison (Keskerakond) märkis, et USA presidendi väljaütlemisi ei tasu võtta mustavalgelt ja lihtsakoeliselt: näiteks NATO-st väljaastumine pole ainuisikuliselt Trumpi otsustada.

"Meil ei tasu hakata jalga väristama või paanitsema iga väljaütlemise peale, sest USA eesmärk on, et Euroopa võtaks jalad kõhu alt välja ja hakkaks kaitsesse investeerima," ütles ta.

Kalev Stoicescu (Eesti 200) lausus, et Trumpilt pole tõepoolest sellist võimu, et otsustada NATO-st lahkumise üle.

"NATO tugevus ju seisneb liitlaste usaldusväärsuses organisatsiooni vastu ja tõsiseltvõetavuses vastaste silmis," ütles ta.

Mart Helme nõustus, et Trumpi väljaütlemised on on mõeldud survestamiseks ja et tegu on kauplemistaktikaga. Samas on USA juba praegu "ära võtnud" kaks Venemaa liitlast, Venezuela ja nüüd Iraani, ning valmistub ära võtma kolmandat, Kuubat, lisas ta.

"Trump surub Venemaad keskmise riigi staatusesse ja see on meie huvides," ütles Helme.

Kas Euroopa liitlased oleks pidanud minema USA-le appi?

Kaljulaid märkis, et eurooplaste loosung, et Iraani konflikt pole meie sõda, võib ühel päeval meid bumerangina tabada. Samas ei saa pidada mõistlikuks Trumpi tegevust, mis NATo-t võik lammutada, lisas ta.

"Praegu ma ei näe midagi positiivset selles, et USA enda poolt üles ehitatud ja üle 70 aasta alal hoitud liitu asub sellisel moel lammutama. Ma ei näe, kus see võit võiks tulla USA-le selle tegemisest," lausus ta.

Mihkelson ütles, et sõjad Iraanis ja Ukrainas on suurema konflikti kaks rinnet ning ebastabiilsus Lähis-Idas ei alanud sugugi tänavu veebruaris, vaid 2023. aasta oktoobris.

Sandra Lauri sõnul peab Eesti kindlasti oma liitlasi toetama, kuid küsimus on, kui kaugele sellega minna. "Kindlasti on meie huvides, et Vene-Hiina-Iraani blokki nõrgestatakse," märkis ta.

Helme tõi välja, et Hiina on olnud Iraani toetamisel väga vaoshoitud ning põhjus on hiinlaste soov siluda suhteid USA-ga, nii et mõlema riigi majandused sellest kasu saaksid. "Venemaa on olnud häälekam, aga ka Venemaa on hoidnud teatud punaseid jooni ületamast," lisas ta. 

Madisoni sõnul oleks Eestil esiteks vaja konkreetset abipalvet USA-lt, et appi minna. "Teiseks ei saa Eesti eksisteerida üksiktegijana globaalselt, et me nüüd läheme – küsimus on selles, mida teeb Soome, mida teeb Poola, mida teeme regionaalselt," ütles ta.

Stoicescu märkis, et lisaks sellele, et ametlikult pole Eestilt keegi abi palunud pole meil ka otseselt selliseid võimeid, millega appi minna. "Püüame säilitada solidaarsust ja häid liitlassuhteid USA-ga, aga me peame selles osas olema realistlikud," lausus ta.