USA presidendi Donald Trumpi retoorika NATO suhtes on paari nädalaga järsult muutunud. 17. märtsil kirjutas ta sotsiaalmeedias, et USA ei vaja Iraanis NATO ega teiste liitlaste abi. Kohe selle järel heitis Trump aga liitlastele ette, et ehkki Ameerika saab nendeta hakkama, oleks nad pidanud siiski appi tulema.

Mõni päev hiljem nimetas Trump NATO-t juba pabertiigriks ja liitlasi argpüksideks. Möödunud nädalal küsis ta retooriliselt, et kui liitlased ei tule appi Ameerikale, siis miks peaks Ameerika minema appi neile.

Kolmapäeval Telegraphis avaldatud intervjuus ütles Trump juba, et kaalub tõsiselt NATO-st lahkumist. Sellised vihjed on kahjulikud, isegi siis, kui tegelikult NATO-st lahkumist ei kaaluta, ütles välisminister Margus Tsahkna.

"Me peame võtma seda kõike väga tõsiselt, sest poliitilised pinged Iraani ümber on ju üleval ja ega see NATO usaldusväärsust kuidagi ei tugevda hetkel, kui Ameerika Ühendriikide president ütleb selgelt välja, et nad vaatavad üle oma pühendumust NATO-le," lausus Tsahkna.

NATO-st lahkumine on olnud Trumpi kinnisidee pikka aega, ütles rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse direktor Kristi Raik. Kui varem ajendas seda etteheide, et eurooplased ei panusta piisavalt, siis pärast kaitsekulutuste kiiret tõstmist, ei ole see kriitika enam veenev.

"Aga nüüd tuli operatsioon Iraanis, kus USA ju läks teostama operatsiooni ilma liitlastega konsulteerimata. Ilma, et tal oleks mõeldud läbi, mida ta tahab saavutada ja kuidas ta lõpuks sellest konfliktist väljub. Nüüd on ilmselt Euroopa liitlased need sobivad süüdlased selles, et olukord on Trumpi jaoks äärmiselt keeruline. Ka tema populaarsus sisepoliitiliselt on väga madal ehk kas lõpuks tal on midagi saavutada sellega, et edasi viia seda NATO-st lahkumise ähvardust, selles ma väga kahtlen," ütles Raik.

Parlamendi riigikaitsekomisjoni liikme Raimond Kaljulaidi sõnul on atlandi-ülesed suhted jõudnud uude kriisi.

"Ma suhtuksin nendesse USA administratsiooni sõnumitesse küll tõsiselt, sest tõesti nii president kui ka teised kõrged ametiisikud on viimastel päevadel sellest palju rääkinud. Ameerika Ühendriigid on erakordselt pettunud oma NATO liitlastes ja kavatsevad vaadata üle selle viisi, kuidas Ühendriigid NATO-ga koostööd teevad. Nüüd on selle sõnumi edastajatega liitunud ka Ameerika Ühendriikide välisminister Marco Rubio, keda üldiselt on peetud selliseks mõistlikumaks ja Euroopa-meelsemaks USA poliitikuks," sõnas Kaljulaid.

USA president ei saa riiki üksinda NATO-st välja viia. Aga selleks, et allianss kaotaks usutavuse, piisab palju vähemast, ütleb Kaljulaid.

"Aga muidugi kõik saavad aru, et kui president, Valge Maja, kaitseministeerium ja välisministeerium USA-s seda soovivad, siis sisuliselt on võimalik muuta see Põhja-Atlandi lepe sisutuks ja praktikas mittetoimivaks. Sellega tegelikult on saavutatud praktiliselt sama tulemus kui see, et Ameerika Ühendriigid täielikult NATO-st lahkuks," lausus Kaljulaid.

Kaljulaidi sõnul võib Trumpi lähikond arvata, et tüli NATO üle võib vabariiklastele vahevalimiste eel olla kasulik. Samas on vabariiklaste leeris põhimõttelisi NATO toetajaid.

"Kindlasti on ka president Trumpil võib-olla kodus raske selgitada, et kuhu on jäänud see kiire edu, miks naftahinnad ka Ameerikas tõusevad ja kindlasti võib olla ka tegu just selle poliitilise kriisi poolega, kus näidata näpuga, et näete Euroopa on hoopiski süüdi selles, et ei ole leitud kiiret efektiivset lahendust. Seetõttu tulebki võtta seda asja nii külma närviga kui võimalik," lausus Tsahkna.