Kuigi erakondade valimisprogrammid pole veel koos, on juba selge, et valitsuserakonnad plaanivad neis keskenduda tehisintellekti arendamisele ja juurutamisele. Peaminister Kristen Michal ütles, et Reformierakonna programmis on tehisaru olulisel kohal. Esiteks peab Michal seda osaks julgeoleku tagamisel.

"Teiseks, toimetulekus kindlasti aitab ka, sest kui riigil majandus kasvab kiiremini - hinnang on, et kui me suudame tehisaru sellises tempos kasutusele võtta, nagu nõukoja eesmärk on, siis me suudame ehk protsent-kaks kiiremini kasvada - see tähendaks rahas umbes 400-800 miljonit aastas rohkem tulu riigile ja rahvale," lausus Michal.

Tehisaru teemat kohtab ka Eesti 200 programmis läbivalt, kinnitas erakonna tegevjuht Anneli Kannus.

Opositsioonipoliitikud ei salga, et nemadki peavad seda osaks tänapäeva ühiskonnast, kuid leiavad, et uutele tehnoloogilistele lahendustele keskendudes püüab valitsus tähelepanu eemale tõmmata päris probleemidelt.

"Praegusel valitsusel võiks olla enda aru, sest majanduse taaskäivitamiseks majanduse peamised ressursid on ikkagi inimesed, on energeetika. Me näeme, et meil on järjest kriisid kuhjumas ja nendele lahendust ei ole. Kui vaadata isegi neid majandusprognoose, mida valitsus on tehisaru kohta lubanud, siis isegi tehisaru ise ütleb, et need prognoosid on ebarealistlikud," sõnas Keskerakonna riigikogu fraktsiooni liige Anastassia Kovalenko-Kõlvart.

Ka valijaid ei pruugi AI areng opositsiooni hinnangul piisavalt kõnetada.

"Ma ei arva, et Eesti valija ärkab üles hommikul ja kohe hakkab mõtlema teemal, et kuidas tehisaru kasvataks 25 protsenti SKP-d nii, et see jõuaks ka minu igapäevaellu ja langetaks maksu," lausus EKRE riigikogu fraktsiooni liige Helle-Moonika Helme.

Kriitikast vaatamata opositsioon ei välista, et tehisaru võib jõuda ka nende programmidesse.

"Ma ei ole veel selles suhtes arutanud teemal, et kas me paigutame ta oma valimisprogrammi, kuhu me paigutame, kuidas me selle fookuse seame. Aga tunnistan, et mina ikkagi ka kasutan teda aeg-ajalt," ütles Helme.