Eesti 200 esimees Kristina Kallas ütles, et valimistel on oluline rääkida majandamise elavdamisest, tehisintellektist ning demokraatiast. Kallase sõnul on inimeste teadmised killustunud erinevate inforuumide vahel.

"Inimeste lõhestamine, vastandamine, konfliktide ülesehitamine - see on järgmise valituse jaoks üks teemadest, kuhu tuleb fookus sättida, mismoodi me siin Eestis demokraatiat tugevdame," lausus Kallas.

Isamaa volikogul ütles Isamaa esimees Urmas Reinsalu, et valimiste järel oleks vaja rahvas kokku liita ja endasse uskuma panna.

"Eesti tulevik algab meie rahva eneseusust, et me suudame ja see tähendab, et meil ei ole lihtsaid ja kergeid lahendusi. Meie nullülesanne on riigi rahanduse korda tegemine," sõnas Reinsalu.

Sotsiaaldemokraadid ütlevad, et korda tuleb teha maksusüsteem. Poliitikute sõnastada oleksid eesmärgid ja spetsialistid võiksid pakkuda lahendusi.

"Me ei tee enam jupikaupa proove ja erakonnad ei räägi enam oma valimispunkte läbi. Küsimus on, kuidas riik kõige paremini toimida saaks," ütles SDE esimees Lauri Läänemets.

Reformierakond kiitis volikogul heaks oma visiooni. Julgeoleku- ja majandusteemade kõrval on oluline kindlustunde andmine, ütles Reformierakonna juhatuse liige Signe Riisalo.

"Need on nüüd esimesed sammud, mis me eelmisel reedel otsustasime, mis puudutavad vanemahüvitist, et anda peredele turvatunnet," selgitas Riisalo.

Keskerakond peab võrdselt tähtsaks majandust, energeetikat ning demograafiaprobleeme.

"Kui me majanduse august välja ei saa, siis ei ole võimalik lahendada nii demograafia kui energeetikaprobleeme. Samas majanduse aluseks on energeetika," sõnas Keskerakonna esimees Mihhail Kõlvart.

EKRE volikogu võttis märtsi keskel vastu poliitilise avalduse, millest teatas, et riigikogu valimistele minnes lubab erakond pöörata majanduse kasvule, kaitsta rahvusriiki ja teha radikaalne muutus migratsioonipoliitikas.

"Eelkõige on võtmeküsimus, et tagada, et Eestis sünniks eesti lapsi ja kuidas oleks võimalik kujundada selline majanduskeskkond, et inimestel oleks tööd, hinnatõus lõppeks ja oleks tulevikuperspektiiv helgem," ütles EKRE liige Siim Pohlak.

Parlamenti mittekuuluvad Parempoolsed arvavad, et riik võiks olla õhem ja maksud madalamad.

"Bürokraatlik riik vohab kasvada ja laieneb kogu aeg ja see käib juba inimestel üle jõu. Eesti inimesed ja ettevõtted ei jaksa maksudena maksta kinni kõiki neid kulutusi, mis kogu aeg juurde võetakse. Vähem makse ja rohkem vabadust," ütles Parempoolsete aseesimees Siim Kiisler.