Soome kaubanduskontsern SOK teatas teisipäeval, et müüb 13 Eestis asuvat Prisma kauplust Coop Eesti Keskühistule.

Maxima Eesti müügi- ja turundusosakonna juht Jaanika Terasmaa ütles ERR-ile, et konkurentide vaatest on tegu positiivse muutusega, sest igasugune turu liikumine ergutab turuosalisi.

"Kindlasti tegi see meie hommiku rõõmsamaks ja huvitavamaks. Coopil on täna umbes 22-protsendiline turuosa, ta saab üle viie protsendi juurde. Aga tähtsam on, et ta saab ligipääsu linnadesse, täna on ta rohkem maapiirkondades esindatud," tõdes Terasmaa.

Rimi Eesti tegevjuht Kristel Mets märkis, et Prisma saatuse osas olid nad ootel, sest üks emaettevõte ei saa lõputult jääda kahjumis ettevõtet doteerima.

Nimelt ulatus poeketi kahjum 2024. aastal 3,5 miljoni euroni, aasta varem oli kahjum ligi seitse miljonit eurot ning 2022. aastal 6,1 miljonit eurot. Viimati jäi Prisma kasumisse aastal 2021.

Nii Rimi kui ka Maxima leiavad, et Prisma omanikuvahetus nende tegevust ega strateegiat ei mõjuta. Ise poleks Rimi Prisma ostmisest Metsa sõnul huvitatud olnud, ehkki küsimusele, kas poeketti neilegi pakkumas käidi, vastas ta napisõnaliselt, et ei kommenteeri.

"Usun, et Rimil on kasvamiseks ja laienemiseks muud teed valitud," tõdes Mets ja pidas küsimuseks, mida üldse on Prisma puhul osta. "Varasid neil väga ei ole, on rendipinnad. Kuidas üleüldse hinnata ettevõtte väärtust, mis on aastaid kahjumis ja millel ei ole oma varasid, vaid rendipindade äri?"

Rimi tegevjuhi hinnangul jääb konkurentsisurve Eestis ka pärast tehingu toimumist tugevaks, sest kaupluste arv sellest ei vähene ning Coop tugevdab turuliidrina oma positsiooni Tallinnas ja Harjumaal.

Terasmaa sõnul oldi sellega, et Prismale otsiti ostjat, Maximas kursis ainult kuulujuttude tasandil ning ka Maximal ei olnud huvi selle omandamise vastu.

Nestor: tarbija elu vaevalt et halvemaks läheb

SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor märkis, et tarbija jaoks on hea, kui konkurentsi on võimalikult palju, aga Coopi ja Prisma tehingust vaevalt et tarbijate elu halvemaks läheb.

"Eesti jaekaubanduse kohta on räägitud, et konkurentsisurve on väga-väga suur, kuna ettevõtteid on palju ja poode väga palju. Tulemus ongi see, mida täna näeme, et üks tegija otsustas Eesti turult lahkuda, sellepärast, et ongi väga keeruline," lausus Nestor.

Siiski oleks tema hinnangul üllatav, kui sellele sammule veel mõni täiendav koondumine või poeketi äraostmine lisanduks.

"Aga kui kaks väga suurt ketti ühinevad, siis kahtlemata võib konkreetsete kaupluste osas küll muutusi ette tulla," lisas analüütik.

Nestor tõi välja, et kui jaekaubanduses keskmiselt müügimahud paranevad, siis olukord konkreetsetes segmentides on erinev ja näiteks supermarketite valdkonnas on müüginumbrid tagasihoidlikud ja mahtude kasv väike.

Võimaliku põhjusena on spekuleeritud inimeste ostukäitumise muutusega. Nestor selgitas, et kui vanasti käisid inimesed näiteks Prismas või mõnes muus suures kaubandusketis ning ostsid lisaks järgmise nädala söögile sealt ka uue pintsaku või kodumasina, siis täna toimuvad need ostud hoopis teistes poodides. See paneb aga suurte supermarketite kasumimarginaali tugeva surve alla.

"Koht, kus oli võimalik lihtsamini teenida, olid rõivad või koduelektroonika," tõdes Nestor.

Seda, millisesse suurusjärku võis Prisma eest makstav summa jääda, ei osanud oletada ei Nestor ega poeketid.

Prisma Peremarketi müük Coop Eesti Keskühistule ootab konkurentsiameti kinnitust ning tehingupooled loodavad, et saavad selle 2026. aasta jooksul.