Mille järgi valib inimene toidupoe, kust ta oma sisseostud teeb? Uuringud kinnitavad kaupmeeste tähelepanekuid, et tähtsaim on poe sobiv asukoht. Kui mõnel tiheda liiklusega ristmiku ühel pool teed kauplus toimib, siis teisel pool sageli mitte. Nagu Rimi juht ütles, siis inimene ei keera koduteel toidupoodi minekuks autot vasakule.

"Üsna tavapärane on juba selline käitumine klientide puhul, et nad ostavad oma ostukorvi jaoks minevad tooted kolmest-neljast erinevast ketist. Sellist täiesti ühe keti usku inimesi ja tarbijaid on aina vähem," lausus Rimi juht Kristel Mets.

Suured kauplusteketid peavad klientide püüdmiseks esile tooma oma tugevusi. Selver näiteks ütleb, et neil on kõige suurem kaubavalik. Rimi peab oma tugevuseks odavaid omamärgitooteid. Meie keti toidukauplused on pisikesed kogukonnapoed, kus saad hädavajaliku igapäevaks, ilma et peaksid kilomeetripikkuselt riiulivahesid enne läbi käima.

"Me müüme kõige rohkem Eesti toitu Eesti jaekettidest. Rohkem kui 1,5 miljoni euro eest päevas müüakse Eesti tootjate tooteid Coop'is - kohalik maitse ja samamoodi ka kohalike köökide tooted," sõnas Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimees Rainer Rohtla.

"Aga lisaks sellele on omamärgitooted, mis on Rimis erakordselt tugevad ja suure osakaaluga võrreldes teiste konkurentidega. Meil on üle 20 protsendi ikkagi meie omamärgitooteid," ütles Mets.

"Meiegi kõigepealt orienteerume sellisele kliendile, kes soovib valikut teha suuremate võimaluste hulgast ja esimene kriteerium ostukoha eelistuse osas ei ole hind," sõnas Selveri äriarvestuse juht Kristjan Anderson.

"Kogukonnapoe eripära on kahtlemata see, et pood ei ole mitte ainult ostlemise koht, vaid seal saadakse kokku, vahetatakse uudiseid, räägitakse üleaedsega, ajatakse juttu naabriga ja see on selline sotsialiseerimiskoht. Eelis ongi see, et kõik on käepärane, kõik on käe-jala juures," lausus Meie jaeketi nõunik Tarmu Kurm.

Kõik ketid pingutavad iga päev küll klientide püüdmiseks ja neile heade hindade pakkumiseks - seda aga nii, et ikka ise kasumisse jääda.

"Meil on väga õhukene administratiivne kiht. Meil ei ole keerulist asjaajamist, meil ei ole näiteks kliendikaardisüsteemi. Kõik meie kliendid on kuldkliendid. Samuti me tegutseme oma pindadel, mis tähendab, et meil ei ole vaja maksta kõrgeid üüritasusid," ütles Kurm.

"Efektiivistada kõiki tegevusi, mis on seotud sellega, et kaup tarnija juurest jõuaks kauplusesse. Mahakandmisi oleks võimalikult vähe, laovarud oleks võimalikud optimaalselt selle kõige juures. Kõik digitaalsed lahendused, automaattellimissüsteemid," lausus Rohtla.

Kui aga juba efektiivistama hakata, siis ehk ongi toidupoode Eestis vähem tarvis?

"Ma arvan, et toidukaupluste kette võib-olla võiks mõni vähem olla. Mis puudutab ju kaupluste arvu, siis ma ei arva, et neid palju on. Olen ka enne öelnud, et võib-olla mõnel ristmiku peal mõnes linnas võiks mõni vähem olla, aga kui me ütleme, et võib-olla kümme kauplust vähemaks võtta, siis kogu kaupluste arvu juures Eestisse ei ole määrav arv," sõnas Rohtla.

Ka teised kauplejad räägivad nagu ühest suust, et avalikkuses on jäänud veidi vildakas mulje justkui kaupluste arv pidevalt kasvaks, sest uute poodide avamistest räägitakse uudistes, sulgemistest aga mitte. Samas sulges Selver mullu poe Maardus, kaks aastat tagasi Tallinnas Punase Selveri ja Saaremaal WOW Selveri. Rimi sulges eelmisel aastal minipoe Tallinnas Akadeemia teel, samuti Võrus. Coop paneb 1. maist kinni Koluvere kaupluse ning Saaremaal Saikla poe.

Seda, et lähiajal mõni jaekett peale Prisma veel Eesti turult kadumas oleks, kaupmehed ei ennusta. Küll aga on väiksemaid liikumisi.

"Praegu küll ei paista ühtegi signaali, et mõni jaekaubandusettevõte või toidukaupluse kett peaks ennast kokku hakkama pakkima. Praegu on pigem näha, et kõik kasvavad ja arenevad," ütles Rimi juht.

"Prisma on tõepoolest olnud viimased aastad väikses kahjumis. Teine, kes on suurelt kahjumis, on Lidl. See, kuidas Lidl nüüd suudab oma kümnete miljonite suurused kahjumid aastas kasumiks keerata, seda mina ei oska öelda, et kus nad selle võluvitsa leiavad, aga jõudu nendele selles heas mõttes," sõnas Rohtla.

"Tegelikult kõik vaatavad täna oma poodide tulemusi ja ma arvan, et viie-kümne järgneva aasta jooksul pannakse arvestataval hulgal tegelikult poode kinni. Kahekohaline arv poode kindlasti pannakse juba lähiaastate jooksul tegelikult kinni," lausus Anderson.

"Aga teistes kohtades jälle tuntakse poest väga puudust. Meie, kui väikese jaeketi esindajad, saame öelda, et meie poole pidevalt pöördutakse väikestes armsates Eesti kohtades ja öeldakse, et palun tulge ja tehke meile pood," sõnas Meie jaeketi nõunik.

Samuti näevad kaupmehed, et ülisuurte kaupluste aeg hakkab otsa saama.

"Hüpermarketeid on aina keerulisem üleval pidada ja nendega majandada just eelkõige seepärast, et klientidel on tekkinud ostueelistus tööstuskaupade osas mujal. Väga palju tellitakse e-kaubanduse teel. Hüpermarketid ei täida enam oma rolli," lausus Mets.

"Ka turul tervikuna vaadates on võib-olla selliste väga suurte poodide aeg üldse otsas. Klientidele kõige mugavam on ehk külastada umbes 1500 kuni 2500 ruutmeetri suuruseid kauplusi," ütles Selveri äriarvestuse juht.

Kõige kasumlikumalt toimivad kauplused ikka pealinnas, Harjumaal ja teistes tõmbekohtades, kus neid ehk liialt paljugi olevat tundub, kuid kaupmehed kinnitavad, et kui majandustulemuste põhjal sulgemisi otsustatakse, kaotavad paraku maapiirkonnad, kus hõreda asustuse tõttu on tasuvus madalam.