Kolm kuud kasvanud töötleva tööstuse tootmine hakkas veebruaris taas kahanema ja aastases võrdluses vähenes see ühe protsendi võrra, näitab värske statistika. Maailmas valitseva ebakindluse tõttu on töötleva tööstuse kasvu väljavaade halvenenud.

Tööstustele elektroonikat valmistavas ettevõttes Jotel on aasta alanud hästi, sest esimeses kvartalis kasvas tootmine 40 protsenti. Kuid paraku tuleb elektriseadmete tootmises tervikuna praegu leppida väiksemate tellimustega.

"Kliendid on natuke ebakindlamad. Tellimusi tuleb, aga nad on lühiajalised. Me ei saa aastaks ette tellimusi. Ei saa ka planeerida. Planeerida saab, aga on raskem. Hetkel on näha seda, kuidas seda investeeringut pikaajalise planeeringuga ei ole. Aga ikkagi kaitsetööstus, energia tööstusautomaatika kogu aeg kasvab. Elektroonika maailmast ei lõppe, pigem kasvab," ütles Joteli müügijuht Imre Jõgi.

Valmistoitude tootja Lunden Foodi juht Evelin Toomela ütles, et kui saavutatakse aasta lõpuks mullused mahud, siis on läinud hästi.

"On läinud stabiilselt. Paanikaks veel põhjust ei ole. Loomulikult üritame leida kogu aeg uusi väljundeid, uusi kliente, et püsida ootuspärases kasvus. Me ju ei tea tegelikult, mismoodi see Lähis-Ida konflikt meid lõpuks mõjutama hakkab. Täna võtab ta tarbija rahakotist ära märkimisväärse osa raha ja mismoodi see tegelikult pärast jaekaubandusest mõjutab tarbimist, seda me veel täpselt ju ei tea," rääkis Toomela.

Statistikaameti andmetel avaldas töötleva tööstuse kahanemisele veebruaris kõige rohkem mõju toiduainete tootmise 5,3 protsendine ja elektriseadmete tootmise 9,5 protsendine vähenemine. Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina ütles, et nende langus tuli paljuski seetõttu, et eelmisel aastal samal ajal oli tugev kasv.

"Toiduainete tööstuse languse taga on juba pikemat aega kestnud nõrgem nõudlus ja see väljendub samal ajal ka jaekaubanduses, toiduainete pikemaajalises müügilanguses," ütles Mertsina.

Eesti tööstusettevõtted prognoosisid veel märtsis tootmismahtude paranemist lähikuudel, kuid nüüd on Iraani sõja tõttu välisnõudluse väljavaade on halvenemas.

"Mida kauem energiahinnad kõrgemal püsivad, mida kauem tooraineturud ja tarneahelad häiritud on, seda suurema löögi see majandusele annab nii meie kaubanduspartneritele kui ka Eesti majandusele. Kui me vaatame välisnõudlust siis me näeme, et järjest meie kaubanduspartnerite majanduskasvu prognoose korrigeeritakse allapoole," lausus Mertsina.