Mäetööstuses kasvas toodang 10,7 protsenti, töötlevas tööstuses 3,1 protsenti ja energeetikas 21,7 protsenti.

Statistikaameti juhtivanalüütik Riin Kadarik tõi välja, et töötleva tööstuse toodangu maht suurenes kolmandat kuud järjest.

"Selle taga on peamiselt puidutöötlemise ja metalltoodete tootmiskasvud, mille osakaalud võrreldes teiste töötleva tööstuse tegevusaladega on ühed suuremad," lisas Kadarik.

Energeetika valdkonnas vähenes jaanuaris elektri tootmine koguseliselt (MWh) 2,3 protsenti, kuid soojuse tootmine kasvas 24 protsenti.

"Energeetikasektori 21,7 protsenti kasvu taga olid jaanuari suuremad elektrienergia müüdud kogused nii lõpptarbimiseks ettevõtetele ja asutustele kui ka kodutarbijatele," kommenteeris Kadarik.

Suurematest tegevusaladest kasvasid puidutöötlemine 5,3 protsenti, metalltoodete tootmine 7,8 protsenti, arvutite ja elektroonikaseadmete tootmine 3,5 protsenti ja elektriseadmete tootmine 7,5 protsenti. 

Olulistest tööstusharudest kahanes 6,9 protsenti toiduainete tootmine.

Kogu töötleva tööstuse toodangust müüdi jaanuaris 66,1 protsenti välisturule.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti jaanuaris võrreldes detsembriga tööstuses kokku 0,9 protsenti ja töötlevas tööstuses 3,2 protsenti vähem toodangut.

Ökonomist: mahud pole ligilähedalgi varasematele tiputasemetele

Luminori peaökonomist Lenno Uusküla ütles, et pärast väikest töötleva tööstuse mahtude kasvu novembris ja detsembris tõi jaanuar kaasa mahtude languse.

"Võrreldes detsembriga oli langus 3,2 protsenti. Aasta varasema jaanuariga on näha 3,1 protsendist tõusu, kuid seda eelmise aasta nõrga jaanuari taustal. Mahud pole ligilähedalgi varasematele tiputasemetele," ütles Uusküla.

Aastaga on langenud kulukaupade, kestvuskaupade ja investeerimiskaupade tootmine.

Toiduainete tootmine on aastaga langenud 6,8 protsenti, seda ennekõike muude toituainete valmistamise tõttu, mis langenud pea viiendiku võrra.

"Töötleva tööstuse väljavaade on pigem nõrk," lisas Uusküla. "Aastaid on hinnakonkurentsivõime vähenenud, investeeringuid on tehtud vähe, mahud väikesed, ning kogemus välisturgudelt piiratud. Varasemalt Venemaa impordiga seotud töötleva tööstuse tulevik ei ole positiivne. Rootsi kinnisvarasektori taastumine ei ole enam toomas samade mahtude taastumist."

"Euroopa tööstuspoliitika on muutunud: valitakse välja olulisi arenevaid ning suure potentsiaaliga ettevõtteid ning tuuakse neid enda juurde. Meie passiivne poliitika selles maailmas ei too tulemusi," ütles Uusküla.