Statistikaameti juhtivanalüütiku Riin Kadariku sõnul hakkas kolm kuud kasvanud töötleva tööstuse tootmine veebruaris kahanema.

"Olulistest tööstusharudest avaldasid sellele mõju toiduainete tootmise 5,3 protsenti ja elektriseadmete tootmise 9,5 protsenti vähenemine. Toiduainete tootmise kahanemise taga oli jaemüügi mahu ja nõudluse vähenemine koos hinnatõusuga. Elektriseadmete tootmine kahanes peamiselt mulluse kõrge võrdlusbaasi tõttu ehk 2025. aasta veebruari suurte tootmismahtude tõttu," ütles Kadarik.

Veidi rohkem kui pooltes töötleva tööstuse tegevusalades tootmine kasvas. Suurematest tegevusaladest kasvasid puidutöötlemine 1,5 protsenti, metalltoodete tootmine neli protsenti, arvutite ja elektroonika- ning optikaseadmete tootmine 1,1 protsenti.

Kogu töötleva tööstuse toodangust läks veebruaris 67 protsenti välisturule.

Võrreldes 2025. aasta veebruariga kahanes töötlevas tööstuses toodangu müük jooksevhindades 3,1 protsenti (kalendaarselt korrigeeritud andmetel). Toodangu müük siseturule suurenes 0,8 protsenti, kuid müük ekspordiks vähenes 5,2 protsenti.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti veebruaris võrreldes jaanuariga tööstuses kokku 0,7 protsenti ja töötlevas tööstuses 0,8 protsenti vähem toodangut.

Energeetika valdkonnas püsivhindades küll toodang suurenes, aga koguseliselt (MWh) vähenes veebruaris elektri tootmine 3,8 protsenti.

"Soojuse tootmine aga kasvas veebruaris aastaga 10,2 protsenti, mille taga oli tavapärasest külmem talv," lisas Kadarik.

Ökonomist: tulemus on vastuolus keskpanga ja rahandusministeeriumi jutuga

Bigbanki peaökonomist Raul Eamets nimetas töötleva tööstuse vähenemist üllatavaks, sest see tulemus on vastuolus sellega, mida eelmisel nädalal väitsid oma majandusprognooside esitlusel nii Eesti Pank kui ka rahandusministeerium. "Üks põhiteese oli, et selle aasta alguseni läks meie majandus tõusvas joones ja olid loodud kõik eeldused korralikuks majanduskasvuks," tõdes ta.

"Tulevikku vaadates või öelda, et ka märtsi majandustulemustes ilmselt Iraani kriisi veel ei näe. Esmane Iraani sõja mõju laine jõuab meile kohale läbi kallinenud kütuse ehk kõikvõimalikud transporditeenused muutuvad kallimaks. Alates kaubavedudest ja lõpetades bussi- ja lennureisidega. Millal ettevõtted hakkavad kajastama kallinenud transporti ka oma lõppteenuste hindades ja kuidas see hakkab nõudlust mõjutama, näeme lähikuudel," ütles Eamets.

"Kaks järgmist suuremat mõjukanalit hakkavad meie elukallidust mõjutama pigem sügisel, kui algab uus kütteperiood ja juhuelekter (päike ja tuul) meid enam ei aita. Nafta- ja gaasikriis jõuab siis energiahindadesse," märkis Eamets. "Kolmas kanal on sügisel kallinevad toiduained, sest põllumajandustootmine kallineb läbi kasvanud väetiste hindade. Üks on küll kindel – inflatsiooni numbrid tulevad sellel aastal kõrged, võib olla kõrgemad isegi kui eelmisel aastal."