"Ma usun täiesti tõsiselt, et NATO ei suuda [oma praegusel kujul] uue maailmaga kohaneda," rääkis Klimkin Ukraina väljaandele LIGA.net. Diplomaadi sõnul ei lahenda probleemi mitte üksikud reformid, vaid alliansi toimimismudeli muutmine.

"See ei tähenda, et NATO kaoks, aga kohandamisest ei piisa. Vajame taaskäivitamist, tõelist taaskäivitamist," rääkis ta.

Klimkini sõnul ei tähenda see alliansi hääbumist, kuid ilma põhjapanevate muudatusteta ei suuda NATO enam vastata kaasaegsetele väljakutsetele.

Ukraina endine välisminister märkis, et pärast külma sõja lõppu hakkasid NATO riigid kärpima oma sõjalisi kulutusi ja osaliselt desarmeeruma, mis oli tema hinnangul strateegiline viga.

Klimkin rõhutas, et täna peab allianss liikuma uude arenguetappi, mida tavapäraselt nimetatakse NATO 3.0-ks. Selle protsessi võtmeelemendiks peaks olema Euroopa riikide suurem vastutuse võtmine oma julgeoleku eest.

"NATO peab euroopastama... Euroopa peab võtma endale mitte vähem vastutust kui USA," ütles Klimkin.

Samas juhtis ta tähelepanu pingetele USA ja Euroopa liitlaste suhetes. Eelkõige võib Washington tema sõnul piirata toetust liitlastele luure- ja relvastuse valdkonnas, mis tekitab Euroopale täiendavaid väljakutseid.

Ekspertide hinnangul vajab Euroopa USA-ga võrreldava kaitsevõime saavutamiseks umbes kümme aastat ja märkimisväärseid rahalisi ressursse. Jutt käib vähemalt triljoni euro suurusest lisainvesteeringust.

Eraldi rõhutas Klimkin Euroopa sisemisi riske – poliitilist ebastabiilsust, radikaalsete meeleolude kasvu ja võimalikke julgeolekuohte, mis võivad alliansi reformimist keerulisemaks muuta.

Klimkin ennustas muutusi ka alliansi sisestes julgeolekukäsitlustes. Tema sõnul võib NATO lähiajal heidutuspõhimõtted ümber vaadata. "Näen, et NATO-s vaadatakse üle heidutuse põhimõtete rakendamine. Loodan, et tuumaheidutus jääb alles ja vaadatakse üle tavarelvad – kes mille eest vastutab," lisas diplomaat.

Tema arvates ei sõltu NATO tulevik mitte ainult rahast ja relvadest, vaid ka Euroopa ühiskondade mõtteviisi muutumisest ja liitlastevahelise usalduse taastamisest.

USA president Donald Trump ütles 1. aprillil ajalehele The Telegraph antud intervjuus, et kaalub võimalust USA lahkumisks NATO-st pärast seda, kui alliansi liikmed ei ühinenud tema sõjaga Iraani vastu. Politico kirjutas, viidates nimetutele allikatele Ameerika ametnike ja alliansi esindajate seas, et seni pole märke sellest, et Trump tõesti tahaks Ameerika Ühendriike NATO-st välja viia.

NATO on lubanud Ukraina kunagi tulevikus liikmeks võtta, Trump on selle toimumise lähiajal välistanud.

Klimkin oli Ukraina välisminister aastatel 2014-2019.