Koole, kus õpitakse B-võõrkeeli, on haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) andmetel 371 ja neist ligi 80-s õpitakse vaid üht B-võõrkeelt. See ei tähenda aga seda, et nendes koolides valikut ei pakuta, vaid et mure on rühmade kokku saamisega või avamisega.

Võimalik on ka variant, et õpilaste vähesuse tõttu tuleb ühe klassi õpilastel enamuse otsuse alusel valida kahest valikust üks, mida kogu klass õppima asub. Selline olukord on näiteks Hiiumaal Emmaste põhikoolis.

"Emmaste põhikoolis on võimalik valida kahe võõrkeele vahel – need on vene keel ja rootsi keel. B-võõrkeele valik toimub klassipõhiselt, mis tähendab, et üks klass saab õppida üht nendest võõrkeeltest. Kui meil valik tuli, siis on otsused langenud eranditult rootsi keele kasuks," lausus Emmaste kooli direktor Anneli Sadam.

Rootsi keele otsustas kool vene keelele alternatiiviks võtta seetõttu, et rootsi keele õpetaja oli piirkonnas võtta.

Hoolimata sellest et koolid on valikuvõimaluse õppekavas taganud, on mitmetes maapiirkondades õpetajate leidmine ja keeleõppe järjepidevuse tagamine probleem. Nii ka näiteks Valgamaal asuvas Lüllemäe koolis, kus vene keele kõrval saavad õpilased valida hispaania keelt.

"Praegu käib meil hispaania keele õpetaja Võrust siia kaks päeva nädalas, aga me oleme ka valmis selleks, kui ta peaks meile järgmisel õppeaastal ei ütlema. See oht on olemas, põhjuseks ongi kauge vahemaa. Üks hispaania keele õpetaja (lahkus), temaga tekkisid takistused kodumaalt siia kolimisega, see sai põhjuseks," lausus Lüllemäe põhikooli direktori asetäitja Maarja Viks.

Praegu loodab Lüllemäe kool, et vajadusel võiksid nad uue õpetaja leida Valgast, kuid temal puudub veel praeguse seisuga piisav eesti keele oskus.

Hoolimata raskustest on ministeeriumi andmetel siiski kasvanud nende koolide arv, kus pakutakse vähemalt kaht B-võõrkeele valikut.

Samal ajal on langenud huvi vene keele vastu. Käesoleval õppeaastal ei õpita B-võõrkeelena vene keelt kokku 22 koolis, eelmisel õppeaastal oli see arv 15. Samuti on mitmetes koolides vähenenud vene keele rühmades õppijate arv.

"Kui 2022/2023. õppeaastal me nägime, et kaht või enamat B-võõrkeelt sai õppida umbes igas kolmandas koolis, siis nüüd on see protsent juba 80 juures. Praegu me näeme, et natuke kõrgem on nende koolide arv, kus kaht või enamat b-võõrkeelt ei pakuta, Ida-Virumaal ja Hiiumaal. Ida-Virumaa on selles mõttes huvitav piirkond, et seal mitmetel koolidel ei ole kohustust B-võõrkeelt pakkuda, kuna õpilane õpib eesti keelt teise keelena," ütles HTM-i kesk- ja kutsehariduse peaspetsialist Marika Peekmann.

Sel õppeaastal õpitakse EHIS-e andmetel koolides kokku 15 erinevat B-võõrkeelt. Osa keelte puhul on märgitud üksikud õppijad, mis tähendab, et õpilane omandab keelt väljaspool kooli. Võrreldes eelmise õppeaastaga on enim õppureid juurde valinud saksa, hispaania, soome ja prantsuse keele.