Washington soovib ligipääsu kolmele baasile, sealhulgas kahele mahajäetud endisele USA sõjaväebaasile. Asjaga kursis olevate inimeste sõnul soovib USA sinna rajada lennuvälju ja sadamaid.

Kõnelusi peetakse 1951. aasta Taani-USA kaitsepakti alusel, mis lubab Ühendriikidel ehitada ja laiendada sõjaväebaase Gröönimaal. 

Pituffiki kosmosebaas on praegu ainus USA sõjaväebaas Gröönimaal. See on kesksel kohal USA raketitõrje ning kosmoseseire jaoks. 

USA president Donald Trump ähvardas vahepeal Gröönimaa jõu abil oma valdusse võtta. Saar on Taani poolautonoomne territoorium, seega osa NATO-st. Jaanuari lõpus teatas aga Trump, et jõudis Gröönimaa tuleviku osas kokkuleppele. 

Ajalehe The New York Times andmetel teavitas USA Põhjaväejuhatuse juht kindral Gregory Guillot märtsi keskel Ühendriikide poliitikuid, et sõjavägi otsib suuremat juurdepääsu erinevatele baasidele Gröönimaal.

Küsimusele, kas Taani või Gröönimaa on nende plaanide vastu olnud, vastas Guillot, et mõlemad on olnud toetavad, kuna läbirääkimised toimusid 1951. aasta kaitselepingu alusel, vahendas The Telegraph. 

The Telegraph kirjutab, et kuigi Taani võib olla rahul, et USA on oma varasemat retoorikat muutnud, siis gröönlased on tõenäoliselt mures USA baaside laienemise ja nendega kaasnevate keskkonnariskide pärast. 

Trump ise väitis varem, et Ühendriigid peavad Gröönimaa endale saama, et takistada Venemaal või Hiinal seda tulevikus okupeerimast. Ta väitis aasta alguses, et USA peab Gröönimaa omale saama hoolimata sellest, et Ühendriikidel on saarel juba sõjaline kohalolek 1951. aasta lepingu alusel, sest sellised lepingud ei ole piisavad Gröönimaa kaitse tagamiseks.