Pooleldi Gröönimaa juurtega Max ja tema sõber Carsten Bo käivad igal kolmapäeval kohvi joomas USA Kopenhaageni saatkonna ees.

"Me protestime Trumpi ja tema katse vastu haarata kontroll Gröönimaa üle, mis meile ei meeldi ja meile ei meeldi Trump. Selle asemel, et istuda kuskil mujal ja kohvi juua, otsustasime me seda teha siin ja võtta Gröönimaa lipu endaga kaasa," lausus Carsten Bo.

"Kõige olulisem on öelda, et see on Gröönimaa rahva valik. Mis edasi saab, see ei ole meie otsustada ja meie arvamus ei ole oluline, me oleme siin lihtsalt selleks, et näidata üles oma toetust neile. /.../ Raske on öelda, mida homne toob, kui Trump on võimul," ütles Max.

Kopenhaagenis Arktika julgeoleku teemaga tegelevad analüütikud ei oska samuti näha mõistlikke argumente Gröönimaa ülevõtmiseks USA poolt ega sedavõrd pakilisi julgeolekuohte piirkonnas.

"Peamine oht praegu on USA huvi, mitte niivõrd Venemaa ega Hiina sissetung. Venemaa ja Hiina oht on küll olemas, aga need ei ole nii tugevad praegu. Venemaa näib olevat keskendunud teistele Arktika piirkondadele ja Hiina näib olevat keskendunud Venemaa osale Arktikast," lausus Taani kuningliku kaitsekolledži kaasprofessor Jon Rahbek-Clemmensen.

Mis ei tähenda, et ei oleks valdkondi, milles maailma põhja poolt vaadates julgeolekut saaks tugevdada.

"Üks näide on radarite katvus Gröönimaal, mis on väga hõre praegu. Taani valitsus teatas eelmisel aastal, et nad investeerivad uutesse radaritesse, et katta Gröönimaa kohal olev õhuruum. Teine oluline teema on küsimus, millist rolli mängib Hiina tulevikus Gröönimaal. Gröönimaa valitsus ei ole sel teemal selgelt öelnud, kas nad lubavad või mitte Hiina investeeringuid ja see on küsimus, mille pärast USA valitsus vähemalt varasemalt on olnud väga mures," rääkis Rahbek-Clemmensen.

"Julgeolekumured on eelkõige seotud õhuohtudega, olukorrateadlikkusega ja plaanidega luua niinimetatud kuldne kuppel või kosmosetehnoloogial põhinev seiresüsteem. Aga ei ole territoriaalset ohtu Gröönimaale Venemaa või Hiina poolt praegu," ütles Taani rahvusvaheliste uuringute instituudi teadur Lin Alexandra Mortensgaard.

Gröönimaa oma asukohaga USA ja Venemaa vahel jääb strateegiliste huvide ristumise kohaks. USA-l on seal Pituffiki kosmosebaas. Hiljuti tuli USA senati kuulamistel välja, et USA on huvitatud kolmest täiendavast alast Gröönimaal. Kõnelused Gröönimaa, USA ja Taani vahel käivad aga üldiselt kinniste uste taga ja analüütikud võivad nende sisu vaid oletada.

"Nad räägivad Taani sõjalistest investeeringutest, NATO osalusest Arktikas ja Gröönimaal ja muidugi USA õigustest sõjalisele kohalolekule Gröönimaale," lausus Taani rahvusvaheliste uuringute instituudi teadur Ulrik Pram Gad.

Taani, Gröönimaa ja USA vahel kehtib 1951. aastal sõlmitud ja hiljem täiendatud kaitsekoostöö lepe, millega on USA-le antud üsna vabad käed. Analüütikute sõnul on nii Kopenhaagen kui ka Nuuk valmis täiendavateks sammudeks, kuni teatud piirini.

"Gröönimaa ja Taani oleksid rõõmuga valmis kaasa aitama peaaegu kõigele, mida USA soovib. Selle üle nad ilmselt neil kõnelustel ka läbi räägivad. USA võib esitada nõudmisi, mida Gröönimaa kunagi ei aktsepteeri, näiteks mis puudutab Hiina investeeringuid, aga selles osas on võimalik leida mingi protseduur välisinvesteeringute sõelumiseks, mis rahuldab ratsionaalse vajaduse selle järele. Probleem on aga selles, et Donald Trump näib soovivat kontrollida ja annekteerida territooriumi, mida sealne elanikkond muidugi ei soovi," rääkis Ulrik Pram Gad.

Taani rahvusringhääling tõi hiljuti välja, et Taani kaitsevägi valmistus jaanuaris ameeriklaste sissetungi vältimiseks Gröönimaal lennuradasid õhku laskma.

"Poleks muidugi olnud mingit võimalust USA-le vastu saada, aga ma arvan, et see näitab olukorra tõsidust ja survet, mille all Taani ja Gröönimaa olid," märkis Mortensgaard.

Analüütikud usuvad, et Gröönimaa teema jääb Donald Trumpi ametiajal jätkuvalt erinevas teravuse astmes üles kerkima. Taani vaatab julgeolekuküsimustes aga üha enam USA asemel Euroopa poole.

"Me näeme praegu väga selget ümberorienteeriumist üle Taani poliitiliste parteide Euroopa partneritele, Põhjamaadele, Prantsusmaale ja ka Kanadale, osaledes diskussioonides, nagu Prantsusmaa tuumavihmavari, mis oleks olnud mõeldamatu veel mõned aastad tagasi," lausus Mortensgaard.

Kui enne Gröönimaa kriisi nähti Taanis Ameerika Ühendriike valdavalt liitlase ja sõbrana, siis nüüd kuuleb erinevaid arvamusi.

"Mitte eriti. Suhe oli palju parem minevikus, viimase aastaga on see muutunud," ütles Liv.

"Ma arvan, et me oleme ikkagi sõbrad, aga see on nüüd raskem;" lausus Henrik.

"Vaatamata Donald Trumpile ja tema tegevustele, leian ma, et meil on ikkagi head suhted USA-ga," leidis Stefan.

"Mu vanaema tuli Chicagost ja mul on seal veel suur perekond, nii et jaa, Ameerika on minu jaoks sõber," ütles Kirsten.