Esmaspäeval tõstsid Swedbank ja Nordea oma hüpoteeklaenude intressimäärasid. Danske Bank tegi seda reedel. Kolmekuulise fikseeritud tähtajaga muutuvmääraga hüpoteeklaenude puhul on see 0,15 protsendipunkti.

Riigi omanduses olev Rootsi hüpoteeklaenupank SBAB viitab, et turu intressimäärad on tõusnud, mis on toonud kaasa pankade laenukulude suurenemise.

Tavaliselt on Riksbanki (keskpanga - toim.) baasintressimäär ja muutuvad hüpoteeklaenude intressimäärad üsna sarnase liikumisega. Ja seni on intressimäärade muutmise ohjad olnud Riksbanki käes. Seekord baasintressimäära ei tõstetud, kuigi fikseeritud tulumääraga turul oodatakse sel aastal tõusu Iraani sõja tekitatud inflatsiooni kasvu tõttu.

Riksbank teatas, et pankade otsused võetakse järgmises prognoosis arvesse. See võib ka mõjutada tuleviku rahapoliitika otsuseid, mõjutada majandusprognoosi, inflatsiooniprognoosi ja isegi keskpanga enda intressimäärade prognoosi.

Muuhulgas soovib Rootsi keskpank anda hüpoteeklaenupangale SBAB õiguse pakkuda ka tavalisi arvelduskontosid. Kui pangal on terviklik lahendus, on klientidel lihtsam ning seejärel saab SBAB erapankadele survet avaldada, kõlab põhjendus.

Turg ootab sel aastal kolme baasintressimäära tõstmist. 19. märtsil jäi baasintressimäär 1,75 protsendi juures muutmata. Järgmine otsus tuleb 7. mail.

Riksbanki presidendi Erik Thedéeni sõnul pole suurte pankade laenuintresside tõstmine üllatav, sest pankade endi kulud ja riskid on muutunud kallimaks.
Pangad võtavad raha turgudelt ja konkureerivad hoiuste pärast. Kui turuintressid või investorite nõuded tõusevad, läheb pankadele raha kallimaks, isegi kui baasintress ei muutu. See kandub edasi laenudele.

Kuid Thedeen imestab, miks ei astu tõusutrendiga sama sammu pankade hoiu- ja arvelduskontode intressimäärad. Pangad on tõstnud intressimäära vaid tähtsajalistel kontodel. Seal on aga suhteliselt väike osa inimeste säästudest, võib-olla veerand. Suurem osa rahast on kontodel, kust seda saab igal ajal ja tasuta välja võtta, aga mille pealt intressi pea üldse ei saa.

Olukorras, kus leibkonnad on juba niigi kitsikuses – sõja, energiahindade ja endiselt raskustes oleva majanduse tõttu, oleks Thedeeni sõnul kohane lasta säästjatel samast "turuliikumisest" osa võtta.

See, et pangad tõstavad hüpoteeklaenude intressimäärasid, aga mitte hoiuste intressimäärasid, on ärritanud ka poliitikuid. Sotsiaaldemokraatide majanduspoliitika esindaja Mikael Dambergi sõnul pole valitsus pangandusturul konkurentsi parandamiseks piisavalt teinud, ainult suuri sõnu. Pankadel lubatakse teenida tohutut kasumit tavaliste perede arvelt, ütleb ta. Partei soovib keelata ka pankade intressimäärade reklaamid kuna need on eksitavad.

Rahandusminister Elisabeth Svantessoni sõnul saab aga alati panka vahetada.