Kuue kuu euribor püsis üle üheksa kuu vahemikus kahest kuni 2,1 protsendini. Märtsi alguses tõusis see aga 2,3 protsendini ning ulatus teisipäeval 2,589 protsendini. Aastane intressimäär ületab juba 2,9 protsenti. 

Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma ütles ERR-ile, et euribori tõusu taga on praegu eelkõige suurenenud ebakindlus ja sellest tulenev inflatsioonirisk.

"Lähis-Ida sündmused on tõstnud energiahindu ning kuna see mõjutab omakorda paljude teiste toodete ja teenuste hindu, on kasvanud ootus, et hinnasurve püsib senisest tugevam. Kuigi Euroopa Keskpank ei ole intressitõusudest veel otseselt rääkinud, on turgudel selline ootus olemas ja seda peegeldabki praegune euribori tõus," selgitas Pärgma.

Aasta lõpuks ootavad turud tema sõnul kuue kuu euribori liikumist umbes 3,2 protsendi juurde ja sellele tasemele võib see mõneks ajaks püsima jääda. Euribori võimalikku langust võiks praeguse prognoosi järgi oodata pigem järgmise aasta kevadel või suvel.

"Samas on oluline rõhutada, et see hinnang peegeldab praegust turupilti ja võib Lähis-Ida sündmuste arengust sõltuvalt kiiresti muutuda," lisas Pärgma.

Luminori peaökonomist Lenno Uusküla märkis, et arvestades tänast 1,9 protsendi juures olevat nädalast laenuintressi, tähendaks kuue kuu ja aastase intressi erinevus seda, et poole aasta pärast peaks kuue kuu intress olema 3,2 protsenti.

"See tähendaks märkimsiväärset inflatsiooni kasvu või väga argressiivset keskpanga reaktsiooni," lausus Uusküla.
 
Tema sõnul on turud närvilised: soovitakse kindlustada enda intressimäärasid ning kardetakse suuremat kriisi. Kolme kuu euribor on kerkinud pea 2,2 protsendini, mis tähendab, et järgmiselt intressiotsuselt vähem kui kuue nädala pärast oodatakse intressimäära tõstmist.

"See oleks keskpanga poolt ebatüüpiline ja tugev reaktsioon enne tegelikku hinnatõusu, mida nad varem teinud ei ole," tõdes Uusküla.

Luminori peaökonomist tõi välja, et USA presidendi Donald Trumpi plaanid ja soovid on ebaselged, Iraan seevastu on aga näidanud valmisolekut tekitada nii palju kahju, kui vähegi võimalik. Kuidas ja kes suudab sealset olukorda rahustada, on järjest suurem küsimus.

"Euroopa paistab kriisis miskipärast endiselt kõrvalseisja rollis olevat, nagu see eriti meid ei puudutaks. Kuid puudutab ju – näeme selgelt, et ebakindlus muudkui kasvab. Olukorraga tegelemine piirkonnas on odavam, kui taluda kõrgeid energahindu ja võimalikku põgenikelainet," tõdes Uusküla ."Keskpangal oleks nüüd küll aeg rääkida lahti, mida nad teha kavatsevad, see annaks kindlust juurde."

Praegused intressimäärad ei ole Uusküla sõnul loodetavasti keskpanga soovitud numbrid, sest mõjutavad euroala ja ka Eesti majanduskasvu tugevalt.

Kodulaenu kuumaksed suurenevad

Kodulaenude vaates tähendab euribori tõus kuumaksete suurenemist. Suurem osa Eesti kodulaenudest on seotud kuue kuu euriboriga ja lepingus muutub euribor kaks korda aastas.

Pärgma märkis, et Swedbankis on keskmine uus kodulaen suurusjärgus 140 000 eurot. Kui selline laen oleks võetud näiteks 30 aastaks, marginaal oleks 1,45 protsenti ning arvestada, et veel mõni aeg tagasi püsis kuue kuu euribor 2,1 protsendi lähedal, oleks sellise laenu kuumakse olnud umbes 630 eurot.

"Kui euribor tõuseks nüüd 3,2 protsendi peale, oleks sama laenu kuumakse umbes 90 euro võrra suurem," sõnas Pärgma.

Swedbankis võetakse kodulaenu keskmiselt 26 aastaks. Pärgma sõnul lähtuvad pangad vastutustundliku laenamise põhimõtetest, mistõttu arvestavad nad juba laenu andes maksevõimet kuueprotsendilise intressiga.

Panga eluasemelaenude valdkonnajuht ei usu, et lähiajal kodu osta plaanivad inimesed pelgalt euribori liikumise tõttu oma otsust muudaks, sest selle võimalusega osatakse arvestada.

2015. aastast kuni 2022. aasta keskpaigani oli euribor negatiivne. Sellele järgnenud tõusu tipphetkel, oktoobris 2023, kerkis euribor 4,143 protsendini. Kuue kuu euribori rekord pärineb 2008. aasta sügisest, mil see oli 5,431 protsenti.