"Lähiaastail rajab Eesti endale kihilise õhukaitse võime ning kehtestab püsiva lahinguvalve. Väikedroonide tuvastamiseks rajatakse idapiirile mitmekihiline droonituvastuse- ja -tõrjepositsioon, milleks investeeritakse ligikaudu viis miljonit eurot," ütles Michal.

"Ukraina kogemusele tuginedes rajatav droonitõrje- ja seiresüsteem hõlmab praeguste plaanide kohaselt idapiiri ning nelja suuremat Eesti linna. See kava sisaldab erinevaid projekte ning rahaeraldisi, mille kaudu on plaanis kokku investeerida üle 20 miljoni euro," lisas ta. Tegemist on siseministeeriumi haldusala investeeringuga.

Peaministri sõnul peaks rahuaja eesmärkide täitmiseks rajatav süsteem tööle hakkama hiljemalt 2027. aasta lõpuks.

Ta lisas, et kihilise õhukaitse väljaarendamiseks luuakse kaitseväes õhukaitsebrigaad, mis tugevdab nii keskmaa kui ka lühimaa õhutõrjet.

"Lähiaastatel jõuavad Eestisse meie hangitud keskmaa õhutõrjesüsteemid IRIS-T ja juba olemasoleva lühimaa õhutõrje Mistral ja Piorun lisatarned. Lisaks sisejulgeoleku investeeringutele on droonivõimekuse suurendamiseks kaitseinvesteeringutena järgnevaks neljaks aastaks kavandatud ligi 364 miljonit eurot. Sellest 214 miljonit on suunatud drooniseiresüsteemide ja vastumeetmete hankimiseks ja arendamiseks ning ülejäänu ründevõimekuse arendamiseks," rääkis Michal.

Peaminister rääkis, et kaitseväel on praegu droonide avastamiseks ja tõrjeks olemas 12,7 mm kuulipildujad, 23 mm õhutõrjekahurid, õhutõrjeraketid Piorun ja õhutõrjeraketid Mistral.

Rahuaja droonitõrje põhimõtted

Michal ütles, et rahuajal lähtub Eesti oma territooriumi kaitsel droonide eest põhimõtetest, mis inimeste igapäevast elu ning ühiskonna toimimist võimalikult vähe häirivad.

"Nii tuleb droonide tõrjumisel arvestada, et kasutatavad droonitõrje vahendid ei kahjustaks maa peale alla kukkudes inimesi. Samuti ei lasta eskalatsiooni vältimiseks rahuajal piiri ääres naaberriigi suunas sõjarelvadest," lausus Michal.

Michal rõhutas, et sõja tingimustes kehtivad teistsugused reeglid ning kasutatakse teistsuguseid võimeid.

"Osa Eesti õhuruumi kaitsest on õhuruumi pidev seire, mille pilt on osa NATO ühisest õhupildist. Eestis ja Leedus tegutsevad NATO õhuturbemissiooni raames meie liitlaste hävituslennukid. Meie õhuruumi jälgivad nii PPA kui kaitsevägi, mille radaripildid on ühitatud. Rahuajal hoiab kaitsevägi alalises lahinguvalves õhuväe radareid, mis on mõeldud lennuvahendite avastamiseks," rääkis Michal.

Michal rõhutas, et praegu Eestile puudub vahetu sõjaline oht ning mitte ükski seni Eestisse sattunud droon ei ole olnud suunatud siinsete objektide ründamiseks. "Sellised droonid satuvad Eestisse Venemaa peetava agressioonisõja ja Ukraina kaitsetegevuse tahtmatu kõrvalmõjuna," ütles ta.

27. märtsil saatis riigikantselei kooskõlastusele eelnõu, millega laiendatakse mehitamata õhusõidukite seire- ja tõrjevõimalusi rahuajal, kõrvaldades näiteks senised takistused riigikaitseobjektide või elutähtsa teenuse osutajate taristu kaitsmisel.