"See nõuab hinnangu andmist, et mis üldse eesmärk oli. Mulle pigem tundub, et vastus sellele on jaatav, sest vaevalt, et taheti niisugust pikemaks venitatud konflikti," ütles Vseviov esmaspäeval "Vikerhommikus" vastuseks küsimusele, kas Trump alahindas rünnakut alustades Iraani.

Kantsler tõdes, et sõja alustamine on lihtsam kui selle lõpetamine. "Ma arvan, et eskalatsioonipotentsiaal, see tähendab selle praeguse olukorra hullemaks muutumise potentsiaal, on selles piirkonnas täiesti olemas ja mulle isiklikult veel selle lõppu ei paista. Lõpp võib olla ootamatu, ta võib tulla mingisuguse läbimurde näol, kuid ma pean seda praegu pigem ebatõenäoliseks," rääkis ta.

"Kui lootus oli tekitada Iraani süsteemis šokk, et režiim kukub kokku ja vahetub millegi meeldivama vastu, siis mulle tundub, et see praeguseks enam väga tõenäoline ei ole. Ja kuigi Iraani režiim ei ole enam ligilähedaselt nii võimas, kui ta oli sõja alguses – suur osa tema sõjalisest potentsiaalist on hävitatud, siis potentsiaal segadust külvata, droone ja rakette piirkonda lennutada, mida me täna näeme, on tal olemas ja seda täielikult likvideerida on erakordselt keeruline," tõdes Vseviov.

"Nii et ma usun, et Ameerika president teeb seda, mida Ameerika presidendid sellises institutsioonis ikka teevad – nad jätavad mulje, et neil on kõik optsioonid (tegutsemisvõimalused – toim.) laual, aga millise optsiooni ta tegelikult valib ja mis siis edasi saab, mina ennustada ei oska," lisas ta.

Samas kasvavad USA ja Iisraeli alustatud sõja poliitilised ja majanduslikud mõjud kiiresti, märkis välisministeeriumi kantsler.

"See naftatootmine, mis on tulnud seisata või see infrastruktuur, mis on hävitatud, mida pole taastatud – tema mõju ajas kasvab hästi kiiresti. Nii et ma arvan, et tegelikult Iraan mängibki selle peale, et ühel hetkel ei lõpe mitte Iisraeli ja Ameerika Ühendriikide ja laiemalt rahvusvahelise kogukonna sõjaline suutlikkus Iraani vastu lööke anda, vaid lõpeb see poliitiline kannatus," rääkis Vseviov.

"Ja selles valguses ameeriklased püüavad, mulle tundub, näidata, et neil ei ole probleemi ka sellega, kui seal toimuv jätkub nädalaid. Aga ma arvan, et see probleem tegelikult siiski on. Ta väljendub neist samades numbrites, millest me rääkisime alguses ja seetõttu mulle tundub, et kasvab nende riikide hulk maailmas, kes tahavad leida mingisugusegi lahenduse, leppida kuidagi midagi kokku, viisakalt väljendudes öeldakse selle kohta deeskaleerida," leidis kantsler.

Tema sõnul soovivad sõja lahendust leida nii Euroopa riigid kui ka suur osa muust maailmast ning samuti Pärsia lahe riigid.

"Nii et kui vaadata seda, milliseid sadu miljardeid, kui mitte triljoneid on need riigid investeerinud oma infrastruktuuri aastate ja aastate jooksul, mis nüüd on kas hävitatud või ohus, et ta saab hävitatud, siis võib mõista, et nende soov see asi kiiresti ära lõpetada on siiras ja mulle tundub, et suur osa maailmast kajab täna sellega kaasa. Probleem on, kui kellelgi oleks hõbekuul või võti, millega lihtsalt seda välja lülitada, siis teda oleks keeratud. Aga nagu ennist ütlesin, millegi põlema panemine on lihtsam kui kustutamine," rääkis Vseviov.

Kallase ja Rubio sõnasõja avalikustamine kahjustas suhteid

Kommenteerides reedel G7 välisministrite kohtumisel USA riigisekretäri Marco Rubio ja Euroopa Liidu välispoliitikajuhi Kaja Kallase vahel puhkenud Ukraina-teemalise sõnavahetuse avalikuks tulekut, märkis Vseviov, et see kahjustas kahepoolseid suhteid.

"Tegelikult välispoliitika kujundajad räägivad teineteisega üpris avameelset ja mida kõrgemal tasemel, seda otsekohesemalt. Nii et ma arvan, et siin iseenesest midagi tavatut selles mõttes ei olnud – vahetataksegi arvamusi selle osas, mis toimub ja selle osas, mis edasi teha, nii seisukohtade koordineerimine käibki," rääkis Vseviov. "See on üsna kitsas ring traditsiooniliselt samameelseid riike, kes ka tegelikult tunnevad teineteist isiklikul tasandil üksjagu hästi. Seal räägitaksegi otsekoheselt," lisas ta G7 siseelu kommenteerides.

"Selles iseenesest ei ole midagi eraldi märkimist väärivat. See, et ta kohe meediasse jõuab, see on juba kõnekas. Keegi ju teadlikult selle meediasse viis. Ja vaevalt, et sellel meediasse viijal olid head kavatsused Euroopa Liidu ja USA suhete suhtes," tõdes Vseviov.

Rääkides Ukrainas jätkuvast sõjast, märkis Vseviov, et kriitiline mass Euroopa riike mõistab endiselt selle tähtsust meie maailmajaole, kuid ikkagi tuleb jätkata tegevust Venemaa survestamiseks ja Ukraina toetamiseks.

Kommenteerides laupäeval Ameerika Ühendriikides toimunud president Trumpi vastaseid meeleavaldusi, milles osales miljoneid inimesi, ütles Vseviov, et seda tuleb vaadata USA sisepoliitika ning sügisel toimuvate vahevalimiste kontekstis.