Eesti ise kellakeeramist lõpetada ei saa, vaid selleks on vaja Euroopa Liidu siseturureeglitest tulenevalt liikmesriikide ühist otsust. Mõned aastad tagasi sai kellakeeramisest loobumise takistuseks suutmatus kokkuleppida, millisesse ajavööndisse jääda.

"Mul on heameel tõdeda, et selle aasta alguses on alustanud komisjon uue uuringuga, kus just täpselt keskendutakse sellele, et kui kellakeeramine ära lõpetada, siis millistesse ajavöönditesse võiksid riigid jääda. See uuring peaks valmima selle aasta lõpuks ning siis selle pealt võiks toetada Euroopa Nõukogu ja parlamenti otsuse tegemisel, kas selle teemaga edasi minna ja kuidas," lausus MKM-i ettevõtluskeskkonna valdkonnajuht Triinu Sillamaa.

Kellakeeramine peaks tooma energia kokkuhoidu ja majanduslikku kasu, kuid Tartu Ülikooli neuroloogia nooremteadur Katrin Põld ütles, et kellakeeramisel on inimeste tervisele niivõrd suur mõju, et selle võiks lõpetada. Nii toob ta välja, et umbes viiendik inimestest on ööpäevarütmi kiirele muutusele tundlikud ning rütmi muutusega suureneb depressiooni ja meeleoluhäirete süvenemise risk.

"Isikutel, kellel on juba kaasuvad veresoonkonna riskitegurid, näiteks kõrgvererõhutõbi, südamehaigused või kes on põdenud infarkti või insulti, ongi need riskid kõige suuremad. Kuna selline väga järsk ööpäevatsükli nihe võib tekitada järsku muutust adrenaliinitasemes, siis ongi näidatud, et kuni 25 protsenti võib olla tõusnud südameinfarkti risk inimestel, kellel on juba riskitegurid, kellakeeramisele järgneval päeval," ütles Põld.

Tartu kesklinnas kohatud inimesed jagunevad kaheks: ühed ütlevad, et kellakeeramine mõjutab neid oluliselt ja teised hoopis, et tunnevad küll muutust, kuid midagi negatiivset selles ei näe.

"Ma arvan, et mingi väike aklimatiseerumine peab ikka olema, kuidagi ikka mõjutab. Ma arvan küll, et mitte midagi hullu tegelikult pole," sõnas Ken.

"Kellakeeramine on väga halb, sest see lööb ööpäevarütmi ikka sassi ja iga poole aasta tagant tuleb kohaneda uue kellaga jälle. See ei ole mõistlik," lausus Mikk.

Stella hinnangul võikski jääda suveajale.

"See üleminek on päris vaevaline," selgitas naine.

"Mind ei mõjuta, mina reageerin rahulikult. Võib-olla paar päeva on ebanormaalne olla või tahad kauem magada, aga siis läheb üle," sõnas Diana.

"Tüütu on, aga kui ta on, siis las ta olla. Tõenäoliselt on raske hommikul üles ärgata, aga saabki varem alustada," ütles Maria.