Keskkonnaamet rahuldas MTÜ Võrtsjärve kalanduspiirkonna ja Peipsi alamvesikonna kalurite liidu taotluse ning andis loa angerjate asustamiseks siseveekogudesse. Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi kalavarude valdkonnajuht Herki Tuus ütles, et tänavu kevadel on Eesti siseveekogudesse lubatud tuua 1,3 miljonit noorangerjat.

"See sõltub siis sellest, kui palju on püügiõigustasu laekunud, ja see suunatakse läbi KIK-i uuesti siis kalurite MTÜ-le, kes toob klaasangerjaid sisse ja see number, mis nad sisse toovad asustamiseks sõltub konkreetsest ajast, klaasangerja hinnast – kui see on odavam, saavad rohkem tuua, kui see on kallim, siis tükiarv lihtsalt on väiksem," rääkis Tuus.

Klaasangerjate asustamist toetas keskkonnainvesteeringute keskus sel kevadel kokku 123 000 euroga. Angerja asustamine on praegu kehtiva angerja majanduskava alusel lubatud Võrtsjärve, aga ka väiksematesse järvedesse, nagu Kuremaa, Saadjärv, Kaiavere ning Vagula järv. Nii näiteks on Prantsusmaalt Võrtsjärve poole teel 408 kilo klaasangerjat, ütles MTÜ Võrtsjärve kalanduspiirkond tegevjuht Jaanika Kaljuvee.

"Arvestuslikult on ühes kilos circa 2000-3000 maimu. Maimud juba saabuvad, ootame juba võib-olla järgmine nädal. Jää juba Võrtsjärvel liigub, asustada me tohime jäävabasse vette. Loodetavasti soojad ilmad püsivad ja võib-olla saame juba järgmine nädala lõpus või ülejärgmisel nädalal selle asustamise korraldada," rääkis Kaljuvee.

Angerjaid on vaja asustada, et üleval hoida püügivaru. Angerja loomulik pääs Eesti siseveekogudesse katkes pärast Narva paisu ehitust, lisas Kaljuvee.

"Kahjuks on ka see, et isegi need angerjad, mis siis siia Võrtsjärve jäävad, nad siin looduslikult ei paljune ka," tõdes Kaljuvee.

Järgmisel kevadel ootavad aga angerja asustamist ees muudatused. Nii ei plaani riik enam avalikku raha suunata angerjate asustamiseks väikejärvedesse, sest see pole majanduslikult mõistlik, rääkis Tuus.

"Me oleme vaadanud seda asustamisele suunatavat rahamahtu versus siis see, mis on sealt püügist hiljem tagasi saadud ja majanduslikus vaates see pole otstarbekas. Kuna ta majanduslikult ära ei tasu, kalurid väikejärvedes ei ole suutelised seda asustusmahtu n-ö tagantjärgi püügiõigustasudena kinni maksma, siis on leitud selline poliitiline seisukoht, et me väikejärvedesse enam avalikku raha ei suuna," sõnas Tuus.

Selgumisel on praegu seegi, kas Võrtsjärve angerjate asustamisse riik ka edaspidi oma raha panustab või mitte, lisas Tuus.  

"Võrtsjärve kontekstis me oleme liikunud tõesti sinna, kus Võrtsjärve kalurid täna maskavad juba 90 protsenti sellest asustusmahust kinni läbi püügiõigustasude. Nüüd on see nagu poliitiline valik, kas me liigume siit edasi 100 protsenti, mis võiks olla selline kaugem eesmärk, et ikkagi need asjasse puutuvad ja need, kes huvi tunnevad angerjapüügi vastu, selle tegelikult ka kinni maksaks," ütles ministeeriumiametnik.