Lennukiga saabuma pidanud klaasangerjad jõudsid Eestisse lõpuks mööda maad
Võrtsjärve saabus teisipäeval 408 kilo angerjamaime, et üleval hoida püügivaru ja säilitada liiki. Esialgu lennukiga saabuma pidanud maimud jõudsid Eestisse siiski mööda maismaad, kuid sellest hoolimata said angerjad järve edukalt asustatud.
Ligi 1,5 miljonit angerjamaimu toodi Prantsusmaalt Võrtsjärve äärde. Kuigi esialgne plaan oli maimud Eestisse tuua lennukiga, tuli tõrgete tõttu lennujaamas neil tulla siia siiski mööda maismaad.
"Need kaks härrasmeest, kes siin täna (angerjad) maha laadisid, istusid juba lennukis ja sõitsid Tallinna, aga kahjuks Pariisis ei jõutud maapealse teeninduse tõttu kaste lennukisse, jäid sinna maha. Siis lasti nad kastidest vabadusse ja pakiti paar päeva tagasi uuesti ja hakati siia seekord maad pidi liikuma," lausus MTÜ Võrtsjärve kalanduspiirkond tegevjuht Jaanika Kaljuvee.
"Sõit kestis 35 tundi. See oli pikk sõit. Me peatusime vaid tankimiseks ja siis sõitsime edasi. Kui teel olid kurvid, pidime sõitma aeglasemalt. Nende toomine mööda maismaad ei ole probleem," ütles kalade transportija Frederic Vaquelin.
Peale pikka sõitu mööda maismaad said klaasangerja maimud turvaliselt Võrtsjärve asustatud. Kuna just Prantsusmaa on peamine riik, kus klaasangerjaid püütakse, tuuakse neid püügivaru üleval hoidmiseks ja liigi säilitamiseks ka Eestisse sealt.
Angerja loomulik pääs Eesti siseveekogudesse katkes pärast Narva paisu ehitust ja nii leidub looduslikult klaasangerjat vaid rannikumeres. Ka seal on nende arvukus vähenenud.
"Põhjuseid on mitmeid. Elupaikade hävimine, reostus, ülepüük ja on spekuleeritud ka teisi põhjuseid, hoovused kannavad klaasangerjad teistesse kohtadesse, kuhu varasemalt ei kandnud," lausus Maaülikooli hüdrobioloogia ja kalanduse teadur Paul Teesalu.
Tingimused klaasangerja asustamiseks Võrtsjärve on praegu ideaalsed. Vee temperatuur, mille juures angerjaid transporditakse, on järve vee temperatuuriga väga sarnane.
"Nendes penoplastkastides, milles me nad tõime siia, oli temperatuur 7,9 kraadi ja praegu järve pinnavesi on natuke üle kaheksa kraadi, nii et temperatuuride ühtlustamist tegema ei pea," ütles Teesalu.
Drooniga kalade liikumist vees jälgides said teadlased ka kinnituse, et asustamine on edukas.
"Nad läksid kohe veekogu põhja ja see on hea märk. Kui nad kuidagi pinnakihti jääks või ulpima, see oleks alarmeeriv," lausus Teesalu.
Toimetaja: Marko Tooming








