Hiina juht Xi Jinping süvendas aastaid sidemeid Lähis-Ida naftariikidega. Xi osales 2022. aastal Ar-Riyadis toimunud tippkohtumisel ja ütles toona, et solidaarsus ja vastastikune abi on Hiina ja Araabia sõpruse eripära.

"Me usaldame üksteist ja oleme loonud vennaliku sõpruse," rääkis Xi. 

Seda sõprust pole aga enam kuskil näha, kuna Iraan ründab nüüd droonidega Pärsia lahe naftatöötlemistehaseid. Iraani droonid kasutavad ka Hiina tehnoloogiat, mille Teheran omandas 2024. aastal sõlmitud sõjalise kokkuleppe kaudu.

Hiina on jäänud konflikti ajal kõrvaltvaatajaks ning seda vaikust on Pärsia lahe piirkonnas juba täheldatud.

"Lähis-Ida on täielikult Ameerika Lähis-Ida, see on Trumpi Lähis-Ida. Me ei näe Hiinat kusagil. Hiina on peaaegu kadunud olnud. Muide, nad on kadunud olnud alates 2023. aasta 7. oktoobrist, kui Hamas ründas Iisraeli, mis viis sõdadeni Gazas, Liibanonis, Jeemenis ja nüüd ka Iraanis," ütles AÜE juhtiv poliitikaanalüütik Abdulkhaleq Abdulla. 

The Times toob välja, et Hiinal on piirkonnas endiselt suur mõjuvõim, mille põhjuseks on kaubandussuhted. Hiina on Saudi Araabia suurim kaubanduspartner. 

Lähis-Ida riigid sõltuvad aga oma julgeoleku tagamisel üha rohkem USA-st. Varem proovisid piirkonnas asuvad riigid oma sõjalist ja tehnoloogilist baasi mitmekesistada, Hiinas nähti alternatiivi USA-le.

"Pärsia lahe riigid teavad, et Hiina ei ole vastus ühelegi julgeoleku väljakutsele. Nad ei näe mingeid tõendeid selle kohta, et Hiina kasutaks oma mõjuvõimu Iraani suhtes," ütles USA endine saadik Iraanis Dennis Ross. 

Washingtonis asuva Araabia lahe riikide instituudi teadur Anna Jacobs tõi välja, et Lähis-Ida konflikt ohustab Hiina energiajulgeolekut ja majandust. 

"Hiina on ka ainulaadses positsioonis kui üks Iraani vähestest allesjäänud riiklikest partneritest ja nad saaksid selle konflikti lahendamiseks palju rohkem ära teha. Aga kus on Hiina?" rääkis Jacobs.