Kuna USA fookus on suunatud konfliktile Iraaniga, avaldab president Donald Trump Ukrainale survet, et lõpetada kiiresti nelja-aastane sõda, mis sai alguse Venemaa 2022. aasta sissetungist, märkis Zelenski.

"Lähis-Idas toimuv mõjutab president Trumpi ja tema edasisi samme kindlasti. Minu arvates valib president Trump kahjuks endiselt strateegia avaldada Ukraina poolele rohkem survet," ütles ta Reutersile.

USA, Venemaa ja Ukraina on sel aastal pidanud Abu Dhabis ja Genfis kolm vooru kõrgetasemelisi kolmepoolseid kõnelusi. Kohtumisel pole aga läbimurret rahulepingu sõlmimiseks toimunud.

Ukraina president on korduvalt rõhutanud, et rahvusvaheliste partnerite tugevad julgeolekutagatised on hädavajalikud tagamaks, et Venemaa ei alustaks pärast rahulepingu sõlmimist tulevikus uut sõjategevust.

Zelenski sõnul on julgeolekutagatiste osas lahendamata kaks põhiküsimust: kes aitab rahastada Ukraina relvahankeid sõjalise heidutusvõime säilitamiseks ning kuidas täpselt reageeriksid liitlased võimaliku uue Vene agressiooni korral?

"Ameeriklased on valmis need tagatised kõrgel tasemel kinnitama kohe, kui Ukraina on valmis Donbassist taanduma," ütles Zelenski. Ta lisas, et mõistab USA seisukoha "peensusi", kuigi pole ise kolmepoolsetel läbirääkimistel vahetult osalenud.

Venemaa president Vladimir Putin nõuab kontrolli kogu Donbassi üle, pidades seda oma sõjaliste eesmärkide lahutamatuks osaks. Moskva on märkinud, et kui seda ei saavutata läbirääkimiste laua taga, tehakse seda lahinguväljal.

Siiski on Venemaa edasiliikumine rindel olnud viimase kahe aasta jooksul aeglane. Sõjandusanalüütikute hinnangul nõuaks kogu Donbassi vallutamine – sealhulgas Ukraina poolt tugevalt kindlustatud linnade vööndi – väga palju aega ja elavjõudu.

Zelenski hoiatas, et taandumine seaks ohtu nii Ukraina kui ka Euroopa julgeoleku, kuna piirkonna tugevad kaitseliinid langeksid Venemaa kätte. "Sooviksin väga, et Ameerika pool mõistaks: meie riigi idaosa on osa meie julgeolekutagatistest," sõnas ta.

Zelenski ütles jaanuaris, et Ukraina ja USA vaheline julgeolekutagatiste dokument on "100 protsenti valmis" ja ootab allkirjastamist. Pärast eelmisel nädalavahetusel Miamis toimunud USA ja Ukraina ametnike läbirääkimisi märkis ta aga teisipäeval, et teha on veel palju tööd.

Zelenski sõnul loodab Venemaa USA eemaldumisele

Zelenski ütles, et Venemaa loodab Washingtoni huvi raugemisele ja läbirääkimistest taandumisele, kui rahukõnelused peaksid takerduma. Ta möönis, et selline risk on olemas.

Sel kuul toimuma pidanud neljas kolmepoolne läbirääkimiste voor lükati Iraani konflikti tõttu edasi.

Zelenski seadis siiski kahtluse alla, kas Venemaa on valmis ohverdama veel sadu tuhandeid sõdureid, et vallutada ülejäänud osa Donbassist – umbes 6000 ruutkilomeetrit –, mis pole veel nende kontrolli all. 

Ta kordas, et tippkohtumine Trumpi, Putini ja tema enda osalusel on ainus viis lahendada territoriaalsed küsimused ja julgeolekutagatised ning saavutada rahulepe.

Ukraina president ei teinud numbrit varasematest pingetest enda ja Trumpi vahel. 

"Ma ei ole šokolaadikarp ega auto, mis peaks kellelegi meeldima või mitte," ütles ta. "Minu arvates vaatab USA president asja pragmaatilisemalt ja tõenäoliselt soovib ta sõja kiiret lõppu. Meie soovime seda samuti."

Pärast kolmapäevast Ukraina linnade ägedat pommitamist tänas Zelenski Trumpi administratsiooni Patriot-õhutõrjesüsteemide tarnete jätkamise eest, hoolimata nende relvade suurenenud nõudlusest Pärsia lahe konflikti tõttu. 

Ukraina ametnikud on varem kartnud, et Patriot-rakettide tarned kuivavad Iraani konflikti tõttu kokku.

"Tarneid meile ei peatatud. Olen president Trumpile ja tema meeskonnale väga tänulik," sõnas Zelenski. "Kuid see kogus ei ole nii suur, kui me vajaksime."

Samal ajal on Ukraina teinud edusamme oma pikamaarakettide ja droonide tootmises, mis võimaldab vastulöögina rünnata sihtmärke sügaval Venemaa sisemaal, lisas president.