USA eriesindajate paar külastas Venemaa pealinna eelmise aasta lõpus ja uuesti tänavu jaanuaris, mil Ukraina sõja lõpetamisele suunatud relvarahukõnelused hoogustusid.

Witkoff, kes on käinud Moskvas kaheksa korda, on korduvalt kohtunud ka Venemaa president Vladimir Putiniga. Samas pole ei tema ega Kushner kunagi Kiievit ametlikult külastanud.

"On lugupidamatu tulla Moskvasse ja jätta Kiievisse tulemata, see on lihtsalt lugupidamatu," sõnas Zelenski intervjuus Ukraina meediale. "Mõistan, et meil on keeruline logistika. Kui nad siia tulla ei soovi, saame kohtuda ka teistes riikides," lisas ta.

Endine kinnisvaraärimees Witkoff on Donald Trumpi eriesindaja ning Kushner USA presidendi väimees. Aprilli alguses märkis Zelenski, et mehed plaanivad visiiti Ukrainasse, kuid USA ja Iisraeli sõja tõttu Iraaniga jäi see reis toimumata.

Viimane Venemaa, USA ja Ukraina kolmepoolne tippkohtumine toimus veebruari keskel. Vähem kui kaks nädalat hiljem alustasid USA ja Iisrael rünnakuid Iraani vastu, mis tõmbas tähelepanu eemale juba üle nelja aasta kestnud Ukraina sõja lõpetamiselt.

Witkoff ja Kushner kuuluvad USA läbirääkimiste meeskonda, mis suundub Pakistani relvarahukõnelustele Iraaniga. Zelenski möönis, et USA tähelepanu on praegu Lähis-Idas. "Kuid igal juhul on meie jaoks oluline jätkata ameeriklastega koostööd," lisas ta.

Relvarahukõnelused hoogustusid 2025. aasta sügisel, kui selgus, et Venemaa ja USA ametnikud töötasid plaani kallal, mis sisaldas mitmeid Kiievile ebasoodsaid tingimusi. Ukraina nõudis kaasatust, millele järgnes rida kohtumisi ja tippkohtumisi.

Veebruariks teatasid nii Moskva kui ka Kiiev, et on jõudnud kokkuleppele teatud sõjalistes küsimustes, sealhulgas rindejoone asukohas ja relvarahu seires. Mitmed küsimused on aga lahendamata, näiteks Ukraina nõue tagastada sunniviisiliselt deporteeritud lapsed ja Moskva nõudmine režiimivahetuseks Kiievis.

Võtmeküsimus on siiski Ida-Ukraina Donbassi piirkonna staatus. Moskva nõue loovutada Ukraina territoorium sõja lõpetamise vastu on Kiievile vastuvõetamatu. Kuna kumbki pool pole valmis järele andma, on läbirääkimised jõudnud tupikseisu.

"Otsime kompromissi kahe täiesti vastandliku positsiooni vahel," ütles Zelenski administratsiooni ülem Kõrõlo Budanov veebruaris. "Me ei ole seda veel leidnud." 

Budanovi sõnul peavad nii Kiiev kui ka Moskva lõpuks tunnistama üht kahest: kas leitakse lahendus ja lõpetatakse sõda või võetakse ühine vastutus selle ees, et lahendust ei leitud, ning jätkatakse üksteise tapmist.

Suured alad Ida-Ukrainas on Venemaa kontrolli all ning rindejoon ulatub kirdes asuvast Luhanskist kuni Hersonini lõunas. 

Venemaa kasutab Ukraina linnade ründamiseks regulaarselt sadu droone ja rakette. Eelmisel nädalal tulistas Venemaa ühe ööga välja üle 700 drooni ja raketi, mille tagajärjel hukkus vähemalt 18 inimest.

Samal ajal on Ukraina hoogustanud rünnakuid Venemaa energiataristule, tabades kauglöögidroonidega sadamaid, tehaseid ja naftaterminale sügaval Venemaa territooriumil. 

Reutersi arvutuste kohaselt oli aprilli alguseks rivist väljas vähemalt 20 protsenti Venemaa ekspordivõimekusest. Siiski on Iraani sõjast tingitud energiakriis toonud Venemaale tänu naftatulude kasvule finantsilist kasu, kuigi riigi sisemajanduse koguprodukt (SKP) jätkab langust.