Eestis elab 1,36 miljonit inimest. 84 protsenti neist on Eesti või Euroopa Liidu passiga, aga 16 protsenti mõne kolmanda riigi või määratlemata kodakondsusega. Üle poole neist, 130 000 on Venemaa kodanikud ja halli passi omanikud, kes jäid Eestisse elama valdavalt pärast Nõukogude Liidu lagunemist. Ülejäänud 90 000 on muude kolmandate riikide kodanikud, kellest 7500 elab Eestis pikaajalise elamisloa alusel.

Ameeriklane Stewart Johnson ja ecuadorlane Jorge Hinojosa on Eestis elanud vastavalt 28 ja 27 aastat. Nad on ühest küljest lõimumise musternäited, teisalt aga kaaskannatajad. Ehkki mõlemad on elanud Eestis üle poole oma elust ja tahaksid saada Eesti kodanikeks, ei võimalda reesuskonflikt nende sünnimaa ja Eesti seaduste vahel seda unistust teoks teha.

"Pealtnägija" suhtles mitme Eestis kodakondsuslõksu sattunud välismaalasega, kes ootavad riigilt lahendust, kuid osa neist kartis kaamera ette tulla, peljates vääritimõistmist, kuivõrd nad peavad end Eesti patriootideks. Ent kõigi nende lood on nagu Johnsonil ja Hinojosal - Eestisse on neid elama toonud armastus, siin on nad töö ja perega juured alla ajanud.

"Meie teekond algas tegelikult juba ikka väga pikka aega tagasi. See oli 1997. Me töötasime mõlemad Ameerika Ühendriikides Colorados ja saime seal noorteprogrammi raames töötades kokku," meenutas Jorge Hinojosa abikaasa Ingrid.

Jorge tegeles mägironimisega, aga kui Ingrid lapseootele jäi, müüs mees oma ronimisvarustuse maha ja kolis mägedeta riiki, millest tal varem suurt aimugi polnud ehk 16 miljoni elanikuga maalt ekvaatoril kuus korda väiksemasse põhjamaisesse Eestisse, mis oli pealegi üpris hiljuti kommunismi ikke alt vabanenud.

"Ma tulin 30 jaanuar 99 /.../ Estonian Air oli see, mis tuli Frankfurdist siia. Mulle pakuti suitsukiluvõileib, mul oli nagu: "Mis, mis see on?" esiteks, aga kui ma maandusin Eestis, siis oli väga külm, pime," jutustas Hinojosa.

Naise sõnul hakkas mees seejärel esimese vestlussõnastiku toel eesti keelt õppima. "Ja siis üks kassett, mis tal kogu aeg käis, oli Eldorado."

Suuresti tänu eestikeelse latiinobändi kassetile omandas Jorge juba paari kuuga lihtsamad fraasid ja on praeguseks täielikult Eesti ühiskonda sulandunud. 27 Eestis elatud aasta jooksul on ta töötanud reisikorraldaja ja giidina, aga ka tantsutreenerina, sattudes tänu sellele korduvalt ka meediasse.

Jorge Hinojosa armastab vürtsikilu ja Eesti sauna, on osalenud koos abikaasaga koguni saunamaratonidel. Kaks aastat tagasi tähistasid nad oma hõbepulma ja viimati tänavu 24. veebruari pidustustel esitasid Ingrid ja Jorge Hinojosa Saku tantsurühma Tugevad ja kohevad koosseisus mullusuvise tantsupeo nimilugu "Iseoma". Nende noorem poeg luges samal ajal koolis iseseisvusmanifesti ette.

Paari noorem poeg käib praegu gümnaasiumis 11. klassis, vanem poeg õpetab Eesti Kunstiakadeemias.

Ka Stewart Johnsoni lapsed on sündinud Eestis. Kuigi tal on taskus USA pass, on peamiselt püstijalakoomiku ja kirjanikuna elatist teeniv Johnson viimase 28 aasta jooksul USA-d külastanud vaid neli korda.

Arvestades viimase aja poliitsuundumusi, sooviks mees USA kodakondsusest loobuda.

"Nüüd et see idioot, kes on Valges Majas, teeb kõik tema pahandusi, ja see võib olla tõeline probleem, näiteks see Gröönimaa seotud jamaga. Et mis siis toimub, kui Eesti, mis on osa NATO-st, on sõjas Ameerika vastu? Kas mina hakkan elama mingi laagris? Ma ei tea. /.../ Ma ei taha osaleda selles riigis enam. Väga paljud head inimesed on endiselt seal. Nemad vihkavad seda, mis toimub," rääkis Johnson.

Kuid siin jõuame ringiga tagasi algse mureni. Juba 27 aastat tagasi siia saabudes sattus Jorge Hinojosa esimest korda ajakirjandusse seoses Eestis viibimise alustega. Nimelt, algselt tuli ta siia turistiviisaga, mis pidi lõppema vahetult enne esimese lapse sündi. Tänu ajakirjanduse tähelepanule ja valitsuse sekkumisele sai eestlannaga abielus värske isa siia jääda ning juba pikalt on tal lisaks Ecuadori passile ka Eesti alaline elamisluba.

Eesti kodakondsuse saamiseks on vaja sooritada nii keele- kui ka kodakondsuseksam, kuid enne, kui eksamid läbinud välismaalastele Eesti pass ulatatakse, tuleb neil vabaneda oma sünnijärgsest kodakondsusest. Paraku on riike, kes seda ei võimalda, ja nii katkebki nende tee Eesti kodanikuks.

"Me saame aru, et see riik päriselt ka ei vabastagi oma kodanikku kodakondsusest, aga ega see ei muuda Eesti õigust. Eesti õigus kehtib täpselt samamoodi," nentis siseministeeriumi piirivalve- ja rändeosakonna juhataja Janek Mägi.

Põhipõhjus, miks Eesti topeltkodakondsust ei luba ja sunnib kodanikuks tahtjaid eelmisest riigist selgelt lahti ütlema, on paljuski ajalooline. Kui Eesti lubaks topeltkodakondsust, võiks meil hoobilt olla suurusjärgus 100 000 Eesti-Vene topeltkodanikku ehk ligi kümnendik elanikkonnast.

Mõne kolmanda riigi kodanik võib lasta oma sünnimaa passil kasvõi aeguda, aga oma kodakondsusest ta lahti ikka ei saa, ja Eesti kodakondsus jääbki saamata. Kui palju on nii jäikade põhimõtetega riike või kui palju kolmandatest riikidest pärit inimesi Eestis sellises kodakondsuslõksus elab, Eesti ametiasutused ei tea.

"Politsei- ja piirivalveamet ega ka meie ei tegele teiste riikide sellise seadusandluse tundmaõppimisega, et aru saada, kas keegi vabastab või mitte, sest meie jaoks ei ole hetkel üldse oluline, sellepärast et meie lähtume kodakondsuse andmisel või  ka vabastamisel Eesti puhul Eestis kehtivatest seadustest," märkis Mägi.

"Eesti riik ei saa sundida mõnda teist riiki vabastama kodakondsusest tema kodanikku," lisas põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg.

Hinojosa on kõik vajalikud eksamid ära teinud ja korduvalt kodakondsuse taotlemise protsessiga alustanud, kuid alati on see takerdunud sünnijärgsest kodakondsusest loobumise võimatuse taha. Johnson on jäänud siiani äraootavale seisukohale, sest viitab nokk-kinni-saba-lahti olukorrale: USA nõuab, et tal oleks Eesti pass käes enne, kui nemad ta kodakondsusest vabastavad; Eesti ütleb, et enne kodakondsust ei saa, kui USA ta sellest vabastab. Ja selliseid riike on veel mitmeid.

"Kui Eesti riik võiks sõlmida näiteks mingi leping, mis kinnitab, et kui ma lahkun Ameerikast, siis see otsus on juba tehtud, siis on lihtsalt bürokraatia küsimus," usub Johnson.

"See ei ole selles mõttes suur probleem, kuna Eesti kodakondsuse saab iga aasta kuskil 800 kuni 1000 inimest ja väga paljud neist saavad kodakondsuse tingimuslikult. See tähendab, et inimene saab Eesti kodakondsuse, aga ta hakkab kehtima sellel hetkel, kui ta toob oma kodukohariigist tõendi, et ta on oma senisest kodakondsusest vabastatud," selgitas siseministeeriumi ametnik.

Jorge Hinojosa ja tema pere jaoks on teema viimastel aastatel üha teravamaks ja emotsionaalsemaks muutunud. Kolmanda riigi kodanikuna on talle pangas keeldutud laenu andmast, perereisile minnes põrkub ta üha viisanõuete peale, ja alati pole isegi selge, millisesse Euroopa riiki peaks ta ainuüksi viisa taotlemiseks sõidu ette võtma. See teeb pere ühiste ettevõtmiste planeerimise keeruliseks. Mees on ka oma kodualevikus Sakus nii tuntud ja tegus, et teda kutsuti lausa valimisliidus kandideerima, kuid sedagi ei saa ta teha, sest kolmandate riikide kodanikelt võeti hiljuti õigus kohalikel valimistel ka hääletada.

Ühelt poolt räägitakse üha valjemini murest Eesti rahvastiku vähenemise pärast, teisalt aga tõrjutakse hästi lõimunud välismaalaste püüdlusi kodakondsust saada. Hinojosade perekonda on pannud see omakorda mõtlema poegadele, kellel on sünnijärgne Eesti kodakondsus ja ootab ees kaitseväeteenistus, millega kaasneb kohustus ka kodumaa eest võidelda, kui vaja.

"Ma emana muutun selle koha pealt hästi emotsionaalseks. Et kui nende isale ei anta Eesti kodakondsust, teda ei tunnistata Eesti riigi kodanikuna, et miks minu pojad peaksid näiteks sellise riigi eest minema, oma elu panti panema?" ütles Ingrid Hinojosa.

Praegu teeb Eesti topeltkodakondsuse erandeid vaid inimestele, keda nende sünniriik taga kiusab. Tagakius peab aga olema isiklik, mitte üldine nagu Ecuadori puhul. Eesti seisukoht on, et teised riigid peavad oma seadustes järeleandmisi tegema, mitte Eesti.

Põhiseaduskomisjoni esimees Kiviberg teatas Hinojosade perele saadetud vastuses, et Eesti kodakondsuse puudumine ei muuda Jorget vähem Eesti ühiskonda kuuluvaks.

"Pealtnägijale" pakkus ta, et mees võiks taotleda näiteks passi Hispaanialt, kus topeltkodakondsus on erandkorras lubatud, aga – pange nüüd tähele – võiks Eestisse Hispaania passiga ikkagi elama jääda. Hinojosadele on see solvav ja pannud mõtlema koguni perega ärakolimisele.

"See oleks valus kaotus, aga me peaksime sellega leppima. /.../ Me ei saa painutada oma peamisi printsiipe, riigi alusprintsiipe, mis on kirjas põhiseaduses, et selliseid erandeid teha," nentis Kiviberg.