Oluline Venemaa-Ukraina sõjas kolmapäeval, 18. märtsil kell 18.03:

- Vene riiklikus sõnumirakenduses Max pole võimalik propagandakanalitelt lahkuda;

- Venemaa hoogustab okupeeritud aladel ukrainlaste sundvärbamist;

- Hispaania kuulutas miljardi euro suuruse abipaketi Ukrainale;

- Zelenski allkirjastas Ühendkuningriigiga droonileppe;

- Ukrainas sai veebruaris surma vähemalt 188 tsiviilisikut;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1710 sõdurit.

Kasutajate teatel pole Vene riiklikus sõnumirakenduses Max võimalik propagandakanalitelt lahkuda

Venemaa riiklikus sõnumirakenduses Max liidetakse kasutajatega nende endi teadmata kanaleid, millest on peaaegu võimatu lahkuda, kirjutab Meduza.

Kasutaja lisas postitusele lühikese video, kus ta üritab loobuda Vene propagandisti Vladimir Solovjoviga seotud kanali "Soloviev" tellimusest. Videost on näha, kuidas kasutaja klõpsab korduvalt nupule "Lahku kanalilt", kuid kanal jääb sellegipoolest vestluste loendisse alles. 

Ka teised kasutajad kinnitasid, et Maxi töölauaversioonis on nende loendisse ilmunud hulk kanaleid, mida nad pole ise tellinud. Mobiilirakenduses seda probleemi siiski ei täheldatud.

"Mind on liidetud hulga rämpskanalitega. Ma ei saa neist lahkuda! Mind lisatakse kohe uuesti tagasi. Ja puudub isegi nupp neist teatamiseks," märkis üks kasutaja.

Kasutajate sõnul on nad kokku puutunud mitme sõjapooldajate ja propaganda kanaliga, millest loobumine on võimatu. Üks kasutaja teatas, et lahkumiskatse peale kiilus rakendus lihtsalt kinni. 

Ühe kasutaja sõnul aitas turvaseadete muutmine: ta lubas vaid oma kontaktidel end üles leida ning vestlustesse või kanalitesse kutsuda. 

2025. aasta märtsis käivitatud riiklikku sõnumirakendust Max reklaamitakse Venemaal aktiivselt kõikvõimalike vahenditega. Samal ajal on Roskomnadzor asunud piirama teiste populaarsete rakenduste, nagu WhatsApp ja Telegram, tööd.

Maxi on kritiseeritud kasutajate jälgimise võimaluse ja turvaprobleemide tõttu. Sellist muret on väljendanud isegi valitsusmeelsed Z-blogijad ja FSB.

Hispaania kuulutas miljardi euro suuruse abipaketi Ukrainale

Ukraina president külastab Hispaaniat ning Madrid kuulutas välja miljardi euro suuruse sõjalise abipaketi Kiievile. Hispaania peaminister Pedro Sanchez teatas, et viimase paketiga ulatub Hispaania koguabi nelja miljardi euroni. 

Venemaa hoogustab okupeeritud aladel ukrainlaste sundvärbamist

Ukraina vastupanukeskus teatas pühapäeval, et Zaporižžja oblasti okupeeritud osas on hoogustunud sundmobilisatsioon tänavakontrollide ja dokumentide kontrollimise kaudu. 

Keskus lisas, et okupeeritud rannikulinnas Berdjanskis viiakse mehi sõjaväekomissariaatidesse, kus neid sunnitakse psühholoogilise surve ja kriminaalsüüdistustega ähvardades allkirjastama lepinguid Venemaa kaitseministeeriumiga. 

Viimase nädala jooksul on sel viisil sunniviisiliselt värvatud vähemalt 17 inimest.

Okupeeritud Donetskis konfiskeerib okupatsioonivõim tsiviilsõidukeid Vene armee vajadusteks, maskeerides seda parkimistrahvide tõttu teisaldamisena. 

Keskuse allikate sõnul on juba esinenud juhtumeid, kus omanikud jälgisid oma sõidukeid GPS-i abil ja avastasid, et pärast arestimist Donetskis olid autod toimetatud rindele. 

Katsed sõidukeid tagasi saada lõppevad ähvardustega, kuna okupatsioonivõimud šantažeerivad autoomanikke "terrorismi-" või "riigireetmissüüdistustega".

Okupeeritud Krimmis on kohalikud võimud loonud tagalas toimuva "alternatiivteenistuse" süsteemi. Krimmi töö- ja sotsiaalkaitseministeerium on andnud korralduse koostada nimekirjad ettevõtetest ja ametikohtadest, kuhu ajateenijaid määrata, teatas vastupanukeskus 14. märtsil. Tööandjad on kohustatud tagama ühiselamukohad neile, kes peavad teenima kodust eemal.

"Sisuliselt loob Venemaa täieliku kontrollsüsteemi oma mobilisatsiooniresursside üle: need, kes ei satu armeesse, värvatakse sunniviisiliselt tööle okupatsioonivõimu riiklikesse struktuuridesse," märkis vastupanukeskus.

Tsiviilisikute mobiliseerimine rikub Genfi konventsiooni tsiviilisikute kaitse kohta sõjaajal ning seda käsitletakse rahvusvahelise humanitaarõiguse kohaselt sõjakuriteona.

Putini 4. märtsi dekreedi kohaselt on Venemaa regulaararmee kasvanud 2 391 770 töötajani, sealhulgas 1 502 640 tegevväelaseni. See on 2640 võrra rohkem kui tema 16. septembri 2024. aasta dekreediga lubatud 1,5 miljonit tegevväelast.

Isikkoosseisu suurendamine peegeldab Kremli püüdlust jätkata sõda ilma täieliku mobilisatsioonita, tuginedes selle asemel lepingulisele värbamisele ja rahalistele stiimulitele. Nii soovitakse vältida poliitilist vastuseisu, mis järgnes 2022. aasta mobilisatsioonilainele.

Samuti loobus Venemaa 2026. aastal kevadisest ja sügisesest ajateenistusse kutsumisest ning läks üle aastaringsele värbamisele. Kuigi ajateenijatel on ametlikult keelatud välismaal teenida, viitavad raportid sellele, et paljusid survestatakse allkirjastama lepinguid kaitseministeeriumiga, misjärel nad saadetakse Ukrainasse sõdima.

Zelenski allkirjastas Ühendkuningriigiga droonileppe

Ukraina president Volodõmõr Zelenski allkirjastas teisipäeval pärast Londonis toimunud kõrgetasemelisi kohtumisi Ühendkuningriigiga droonileppe.

"Kirjutasime täna alla julgeoleku- ja kaitsetööstusalase koostöö süvendamise deklaratsioonile," teatas Zelenski pärast kohtumist peaminister Keir Starmeriga sotsiaalmeedias. "See on oluline samm meie kaitsevõime tugevdamiseks."

Presidendi pressiesindaja Serhi Nõkõforov ütles ajakirjanikele, et enne kõnelusi Starmeriga kohtus Zelenski Buckinghami palees kuningas Charles III-ga.

"Tänan Tema Majesteeti ja kogu kuninglikku perekonda vankumatu toetuse ning solidaarsuse eest Ukrainaga," kirjutas president sotsiaalmeedias.. Ta lisas, et Ukraina prioriteedid on selged: suurem turvalisus ja uued võimalused.

Visiit toimub vaid nädalaid pärast seda, kui Briti peaminister kutsus Ukraina eksperte appi Lähis-Idas toimuvate kokkupõrgete käigus Iraani droone tõrjuma.

Ukrainas sai veebruaris surma vähemalt 188 tsiviilisikut

Ukrainas sai veebruaris surma vähemalt 188 ja vigastada 757 tsiviilisikut, vahendas Ukrinform ÜRO inimõiguste järelevalvemissiooni viimast kuuaruannet.

Need arvud tähendavad 31-protsendist kasvu võrreldes 2025. aasta veebruariga ja 83-protsendist kasvu, võrreldes 2024. aasta veebruariga.

"Konfliktiga seotud vägivallas hukkus 2026. aasta veebruaris vähemalt 188 inimest ja sai viga 757 inimest. Ohvrite koguarv oli sarnane 2026. aasta jaanuariga, kuid 31 protsenti suurem kui 2025. aasta veebruaris, kui hukkunuid oli 130 ja vigastatuid 592 ning 83 protsenti suurem kui 2024. aasta veebruaris (156 hukkunut; 360 vigastatut)," teatas missioon.

Enamik tsiviilohvritest (97 protsenti) langes Ukraina valitsuse kontrolli all olevatel aladel. Tsiviilisikuid sai surma või vigastada 15 Ukraina piirkonnas ja Kiievis.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1710 sõdurit

Ukraina relvajõudude kolmapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 282 570 (võrdlus eelmise päevaga +1710);

- tankid 11 786 (+3);

- jalaväe lahingumasinad 24 229 (+11);

- suurtükisüsteemid 38 506 (+29);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1688 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 1333 (+0);

- lennukid 435 (+0);

- kopterid 349 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 184 333 (+1189);

- tiibraketid 4468 (+0);

- laevad/kaatrid 33 (+1);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 83 974 (+230);

- eritehnika 4091 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.