Kuigi Ameerika Ühendriigid on üks maailma suurimaid naftatootjaid, tunnevad Ameerika autojuhid Lähis-Idas toimuvat ka oma rahakotis.

Ülemaailmsed naftaturud on Iraani sõja tõttu tugevalt kõikuma löödud ning kogu maailma pilgud on suunatud Hormuzi väinale, mille kaudu liigub ligi viiendik maailma meritsi veetavast naftast.

"Iga mõju või muutus nafta hinnas võib Ameerika Ühendriikides jõuda tanklahindadesse juba järgmisel päeval. Liikumine toornafta hinnast jaehinnani toimub väga kiiresti. Hinnatõusu tempo on peaaegu rekordiline, kuigi hinnatase ise pole veel rekordkõrge. See võib aga muutuda, sõltuvalt sellest, kui kaua praegune olukord kestab. On väga haruldane näha, et kütusehinnad tõusevad USA-s nii kiiresti kui praegu," rääkis kütuseturu ekspert Patrick de Haan.

Valge Maja sõnum on siiski optimistlik. President Donald Trump väidab, et häired on ajutised ning operatsioon Iraanis stabiliseerib lõpuks energiaturgu. Administratsiooni ametnike sõnul võivad ameeriklased mõju siiski veel mõnda aega tunda.

"Tegemist on lühiajalise energiatarne häirega. Ameeriklased tunnevad seda praegu ja tunnevad veel mõne nädala jooksul. Kuid lõpuks oleme kõrvaldanud suurima ohu globaalsele energiatarnele," ütles USA energiaminister Chris Wright.

Hinnatõus valmistab paljudele tuska aga juba praegu. Ka need ameeriklased, kes igapäevaselt välispoliitikast ei mõtle, on autot tankides hakanud sellele tähelepanu pöörama ning hinnatõusu tagamaadele mõtlema.

"Kütus on pööraselt kallis. Viimase paari nädalaga on hinnad hüppeliselt tõusnud. Ühe sissetulekuga inimesele on see suur löök," lausus Bryan.

"Pean iga paari päeva tagant kraapima kokku kümme dollarit. See annab tunda. Ootan väga, et hinnad langeksid," ütles Amelia.

USA on püüdnud hinnatõusu leevendada mitmel moel – ajutiselt leevendati sanktsioone Venemaa naftale ja kasutusele võeti riigi strateegilised naftavarud. Analüütikute hinnangul on reservide vabastamise maht küll märkimisväärne, kuid see ei pruugi katta suuri häireid Hormuzi väinas.

"Vabastatud naftareservide maht on küll märkimisväärne, kuid vabastamise tempo kahvatub võrreldes naftakogusega, mis on de facto Hormuzi väina sulgemise tõttu turult kõrvale jäänud," lausus de Haan.

Seetõttu on Hormuzi väin strateegiliselt äärmiselt oluline. Trump kutsus nädalavahetusel maailma suurriike toetama USA-d seal julgeoleku tagamisel. President pöördus ka NATO poole ja ähvardas liitlasi keeldumise korral.

"See on nüüd koht, kus peame olema äärmiselt ettevaatlikud. Kui me ei vii Iraanis õhukampaaniat lõpuni ega taga kontrollitud ligipääsu Hormuzi väinale, võivad meie Araabia partnerid ja ka meie enda ettevõtted öelda, et me ei võitnud seda sõda, sest  jätsime Iraanile piirkonnas märkimisväärse mõjuvõimu. Seetõttu on oluline, et suudaksime tagada laevade turvalise läbipääsu Hormuzi väinast," lausus julgeolekuekspert Mark Montgomery.

Kuigi avalik arvamus on lõhestunud, näitavad küsitlused, et vabariiklaste seas on toetus presidendi välispoliitikale jätkuvalt kõrge. Üle 70 protsendi kiidavad sõjalist tegevust Iraani suunal ning kütusehindade osas pigistatakse silm kinni. Vähemalt praeguseks.

"Seisan riikliku julgeoleku eest ning pean oluliseks teha seda, mis on meie riigile pikas plaanis parim. Iraan on olnud probleem ja oht juba pikka aega ning sellega tuleb tegelda. Olen rahul sellega, mida president Trump teeb. Usun, et see on parim lahendus mitte ainult meile, vaid kogu maailmale," ütles Miles.

Siiski on konflikt toonud esile ka lõhesid Trumpi poliitilises liikumises. Valgesse Majja naastes lubas Trump vältida uute sõdade alustamist. Iraani sõjaline operatsioon on pannud osa tema toetajaid selles lubaduses kahtlema.

"See, kuidas nad [Iraani režiim] tänavatel inimesi kohtlesid ja lihtsalt tapsid, see diktatuur oli hullumeelne. Midagi tuli ette võtta. Võib-olla mitte tingimata meie presidendi poolt, võib-olla oleks keegi teine pidanud sekkuma. Aga kui kütusehind tõuseb näiteks kuue või seitsme dollarini, pean ma jalgsi käima hakkama," ütles Bryan.

"Mulle ei meeldi sõjad. President Trump läks sõtta. Varem ütles ta, et lõpetab sõjad teistes riikides, aga nüüd alustab ise sõda. Ma hääletasin tema poolt. Hääletasin oma naise pärast, tema tahtis. Ausalt öeldes mulle see mees ei meeldi, ja kõike, mida ta lubas, pole ta tegelikult ellu viinud," lausus Imran.

Ameeriklaste üldine toetus sõjalisele sekkumisele on aga jätkuvalt madal ning kriitika vabariiklaste hulgas võib kerkida, kui konflikt venib pikale ja USA kaotused kasvavad.

"Ameerika avalikkus ei ole selle sõja üle algusest peale just vaimustuses, kuid nad mõistavad tulemust. Kui see aga kestab kolm kuni kuus kuud, siis tekib meil tõsine probleem. Kui suudame selle hoida nädalate piires, peaks kõik korras olema, sest lõpuks saame Ameerika rahvale näidata, et oleme võtnud kontrolli alla olulise strateegilise objekti, Hormuzi väina," ütles Montgomery.

Mida kauem konflikt kestab, seda suuremaks muutub aga poliitiline surve. Novembris toimuvate vahevalimiste lähenedes on energiahinnad kujunemas kampaania fookuseks ning see võib mõjutada vabariiklaste valimistulemusi.