Viimast nädalat on Ukrainas iseloomustanud lahingukokkupõrgete arvu mõningane vähenemine ning teiselt poolt vastastikused kaugmaatäppislöögid üksteise territooriumitele. Möödunud nädalal oli ööpäevas keskmiselt 133 lahingukokkupõrget, mis on sarnane varasemate nädalate langustrendile.

Kaju märkis, et suurt rolli lahingukokkupõrgete arvu vähenemises mängib ilmastik. 

"Kevad on saabumas, puudel pole veel lehti ning pinnas on pehme, mistõttu on maastikul varjumine ja edasiliikumine oluliselt keerulisem. See omakorda on veelgi suurendanud droonide lahingulist efektiivsust," rääkis ta.

Kõige intensiivsem lahingutegevus toimub endiselt Donetski oblastis Pokrovski ja Kostjantõnivka suunal ning ka Huljaipole suunal Zaporižžja oblastis. 

Suuri muutusi rindejoones ei ole, küll aga on Venemaa üksused saavutanud mõningast edu nii Pokrovski, Kostjantõnivka kui ka Huljaipole suunal. Samas on ka Ukraina üksused olnud nendes samades suundades edukad oma vasturünnakutel.

"Oluline on selgitada, et arvestades käesoleva sõja positsioonilist iseloomu, võivad erinevad osapooled olla ühes rindelõigus või hallis alas edukad, kuid üldjuhul on see edu üsna piiratud ega too suures pildis kaasa olulisi muutusi," lisas Kaju.

Ukraina on olnud edukas Dnipropetrovski oblasti vallutatud alade tagasivõtmisel. Ukrainlased on saanud tagasi pea kõik varem hõivatud alad – oblasti piiril on jäänud veel umbes viis asulat Vene kontrolli alla. 

Lisaks maismaalahingutele käib intensiivne kaugmaatäppislöökide andmine mõlemalt poolt. 

Venemaa laskis eelmisel nädalal Ukraina suunal välja üle 1300 drooni ja umbes 30 raketti – kaks nädalat tagasi olid need numbrid 1200 drooni ja 40 raketti. 

Kaju tõi välja, et eelmise nädala tugevaim õhulöök tabas Ukrainat 7. märtsil, kui Venemaa laskis välja ligi 500 drooni ja 30 raketti. Selle rünnaku sihtmärkideks oli tsiviil-, energia-, sadama- ja transporditaristu rohkem kui kümnes Ukraina oblastis. Kiievis jäi ligi 1900 maja kütteta ning intensiivsed remonttööd jätkuvad. 

"Ukraina tegeleb intensiivselt rünnaku tagajärgede likvideerimisega. Üks oluline õppetund on see, et tsentraalseid tootmisi ei ole võimalik sajaprotsendiliselt kaitsta, mistõttu tuleb neid hajutada ja luua varusüsteemid – sellega tegeletakse hetkel hoogsalt," rääkis ta.

Ukraina andis löögi Venemaa sõjatööstusobjektidele

Ukraina ründas Venemaal ennekõike sõjatööstusega seotud objekte, sealhulgas tehaseid. Samuti rünnati objekte kütuse- ja energiataristut nii Novgorodi, Samara kui ka Belgorodi oblastis ning Krasnodari krais. 

Kaju tõi välja Ukraina raketilöögi Brjanski oblasti mikroelektroonikatehasele, mis oli kuues rünnak antud objektile ning mille käigus suutsid ukrainlased tabada tehase olulist tootmisüksust.

Seekord õnnestus mitme tiibraketiga Storm Shadow tabada tehase võtmetähtsusega tootmishoonet, mis peatab tehase tegevuse pikemaks ajaks. 

Tehas varustas Venemaa sõjatööstust mikroskeemide, pooljuhtide ja muude elektroonikakomponentidega.

Kaju sõnul näitab see rünnak, et Venemaa õhutõrje ei pruugi alati hakkama saada, kuna õhutõrjerakette kulutatakse kiiremini, kui neid suudetakse toota, mistõttu Venemaa õhukaitsevõime ei ole enam piisav kõigi strateegiliste objektide võrdselt tugevaks kaitsmiseks.

Hukkunud Vene sõdurite osakaal on suurenenud

Möödunud nädalal avaldas Ukraina luure hinnangu Venemaa kaotuste kohta. Hinnanguliselt ulatuvad Venemaa isikkoosseisu kaotused enam kui 1,3 miljoni sõdurini. 

Ukraina avaldatud luureinfo kohaselt on Vene relvajõudude kaotustes kasvanud lahingutes hukkunute osakaal, mis on üle 60 protsendi ehk 1,6 hukkunut ühe haavatu kohta. Tavaliselt on suurtes sõdades sõdinud riikide kaotustes olnud üks hukkunu kolme haavatu kohta. 

"Vaadates Venemaa taktikat, kuidas nad jalaväge kasutavad, siis ega seal inimeludest väga ei hoolita. Lükatakse lihtsalt massidena rünnakuna peale. Arvestades droonikeskkonda on vigastatute evakueerimine äärmiselt keeruline ning tihtipeale jäetakse nad Venemaa poolel saatuse hooleks," selgitas Kaju.

Ta lisas, et kuna tohutute kaotuste kohta on tulnud kaebusi ka Vene sõjaväelastelt endilt, on Venemaa vastanud sellele sotsiaalmeediaplatvormide piiramisega, et kriitikat vaigistada.

Samuti on Venemaa kaotuste korvamiseks laiendatud sõdurite värbamisvõimalusi, avaldades survet isegi ülikoolidele, et soodustada tudengite värbamist relvajõududesse. 

Ukrainlased nõustavad Lähis-Idas sõdivaid liitlasi

Lisaks rindel toimuvatele sündmustele saatis Ukraina oma õhutõrjespetsialistide meeskonnad Pärsia lahe piirkonda tugevdama USA baaside õhukaitset Jordaanias ning toetama Araabia Ühendemiraatide, Katari ja Saudi-Araabia õhukaitset. 

Venemaa jätkas oma tavakohast lääneriikide vastast retoorikat, mille kohaselt lääneriigid tõukasid Ukraina sõtta Venemaa vastu ning nüüd püüavad USA ja Iisrael teha sedasama Pärsia lahe ääres paiknevate araabia riikidega sõjas Iraani vastu. 

Samuti jätkas Venemaa juhtkond oma riigi sõjaliste edusammude kirjeldamist tegelikest suurematena ning olukorra kujutamist Ukraina jaoks lootusetuna.