"Rekordarv gümnasiste tähendab ülikoolidele seda, et me peaksime vastu võtma ka rohkem üliõpilaskandidaate. Kui me üliõpilaskohti ei suurendaks, siis see tähendaks, et ligipääs kõrgharidusele väheneb – suurem konkurss, väiksem osa tulevast põlvkonda saab ülikooli sisse," selgitas Tallinna Ülikooli rektor Tõnu Viik.

Viik loodab uute õppejõudude tööletuleku peale, kuid tunnistab, et tõenäoliselt kasvab õppejõudude koormus, mis tuleb ka kompenseerida. Ükski õppejõud ei pea kartma, et tema abi võib vaja minna vaid paariks aastaks, rõhutas ta.

"Kuigi gümnasistide arv hakkab 2031. aastal langema, siis ta nii kiiresti ei lange. Teine põhjus on meie riigi eesmärk kasvatada kõrgharitud inimesi: kui me oma eesmärgi juurde jääme, siis see tähendab, et meil on üliõpilasi rohkem kui täna. Nii ei ole, et võtaks õppejõude hooajaliselt tööle – selliselt ei ole võimalik saavutada piisavalt pädevust ega motiveerida," rääkis Tallinna Ülikooli rektor.

Üliõpilaste ja õppejõudude arvu suurenemine nõuab ka lisaraha, tõdes Viik.

"Haridusministeerium ja rektorite nõukogu on tegemas ettepanekut valitsusele lisarahastuse leidmiseks ja selle kirjutamiseks riigieelarve strateegiasse vastavalt sellele, kui palju me üliõpilaskohti tahame luua," märkis ta.

Seda, kuidas ja mis suuruses vastuvõttu suurendatakse, ei saa kõrgkoolid hetkel lubada, tõdes Tallinna Ülikooli õppevaldkonna juht Helen Joost.

"Me oleme teinud haridus- ja teadusministeeriumile ettepaneku, millistes valdkondades ja õppekavades me oleme valmis õppekohtade arvu suurendama, aga see eeldab, et riik leiab raha. Praeguses situatsioonis, kus kõrghariduse rahastus järgmisteks aastateks on lahtine, ei saa me anda väga kindlaid lubadusi enne, kui riik on andnud oma jah-sõna," selgitas Joost.

Erinevalt Tallinna Ülikoolist valmistub Tallinna Tehnikaülikool (TTÜ) juba nendeks aastateks, kus on oodata rohkem gümnaasiumilõpetajaid.

"Me ju teame, mis on gümnaasiumilõpetajate arv ja sealt see suurenemine ju toimub. Nii et, jah, me oleme valmis. Meil on kohustus suurendada [kohtade arvu] tehnika ja IT valdkonnas, nii et me tegeleme siis ruumidega – renoveerime, valmistume, vaatame, et õppejõudude osa oleks kõik meil olemas, et ained oleksid kaetud, nii et jah ikka valmistume," rääkis TTÜ vastuvõtu juhataja Anne Urbla.

Sarnaselt TTÜ-ga on ka Eesti Maaülikool valmis vastuvõttu suurendama. Räägib maaülikooli õppeosakonna juhataja Ina Järve.

"Ka maaülikool on valmis oma põhivaldkondades sisseastujate arvu suurendama. Hetkel me ei ole veel halduslepingu läbirääkimiste valguses saanud kinnitada konkreetseid õppekohtade arve, aga plaanis on kindlasti esimese astmete õppekohti suurendada," ütles Järve.

"Hetkel veel läbirääkimised käivad. Ülikool on valmis teatud erialadel vastuvõttu suurendama, kui riik on oma otsuse teinud ning leidnud ka lisarahastust õppekohtade arvu suurendamiseks," lausus Tartu Ülikooli vastuvõtutalituse juht Marily Saar.

Teemat arutas teisipäeval riigikogu kultuurikomisjon.