"Mina loen meid julgeolekumaailmas liitlaseks, aga liitlassuhe on selle klausliga, et nagu ma oma [vabariigi aastapäeva eel Tartus peetud] kõnes ka kirjeldasin, siis see MAGA-retoorika ehk enda esikohale seadmine, piiride sulgemine ja sellised lihtsad, konservatiivsed lahendused – need on tulnud Eesti poliitikasse läbi Isamaa ja EKRE ja veidi ka läbi Keskerakonna," ütles Reformierakonna esimees vastuseks küsimusele, kas Reformierakond on Euroopa- või USA-meelne.

"Riikidevaheline suhe, ametlik suhe on meil kindlasti hea, me oleme head liitlased, meid hinnatakse seal. Aga see, mis puudutab Ameerika sõnumeid, näiteks sõnavabadusest, kus nad ise asuvad [maailmas] 50. ja 60. koha vahel ja meie oleme umbes seal esimese, teise või kolmanda riigi kandis – meil ei ole sõnavabadusega midagi häda, seda õpetust me kindlasti ei pea kuulama," selgitas Michal.

"Teiseks, mis puudutab inimõiguste ja isikuõiguste austamist – näiteks sedasama konservatiivset ettekujutust, kus me näeme Ühendriikides väga teravat debatti naise õiguse üle oma keha üle otsustada – me kindlasti ei võta seda üle. Nii et see MAGA-ideoloogia kui selline, mis tuleb meile eeskätt läbi Isamaa, läbi EKRE, läbi Keskerakonna, selles meil kindlasti ülevõtmist ei toimu," kinnitas peaminister.

"Reformierakond on oma olemuselt läänelik, tugeva Euroopa, hea transatlantilise suhte poolt, aga seda MAGA-ideoloogiat me peame kindlasti eristama sellest – see kindlasti ei ole kandev ideoloogia siin Euroopas, Eestis," rõhutas Michal.

Valitsusjuht kinnitas samas, et Eesti julgeolekualased suhted Ameerika Ühendriikidega on head ning väljendas samas valmisolekut minna ka USA-le appi, kui see peaks meie abi vajama: "Iraani teemal me oleme kindlasti suhtluses nii Ühendriikide kui regiooni riikide kui Euroopa riikidega. Ja kui peaks olema nii, et Ühendriigid meie käest abi paluvad või vajavad, me kindlasti aitame, selles pole küsimust."

Ta meenutas ka USA presidendi Donald Trumpi eelmisel aastal Haagis NATO tippkohtumisel antud lubadust, et kui liitlased ise panustavad oma kaitsesse, siis seisab ka Washington alliansi toimimise eest. Selle kinnituseks oli Michali hinnangul ka Trumpi lubadus kaitsta Balti riike ja Poolat pärast intsidenti, kus Vene hävitajad Eesti õhuruumi rikkusid.

"Nii et julgeolekuvaldkonnas me pakume üksteisele julgeolekut. Ka meil on teatud hulk võimeid, mida meie liitlased meilt kasutavad. Aga kui on vaja abi, on vaja midagi sellist, millega meie saame panustada, me kindlasti seda kaalume ja püüame aidata," lubas Michal.

Küsimusele rahvusvahelise õiguse kehtivusest praeguses maailmas vastas Michal, et ei leia, et see on oma tähenduse minetanud, kuid ta meenutas, et varem on suurjõud püüdnud siiski oma sammudele laiemat toetust saada.

"Rahvusvaheline õigus on päris keeruline distsipliin. Mina olen seda koolis õppinud ja võin kirjeldada, et eks tal on kindlasti pöördepunktid. Aga ma ütleks siiski pigem nii, et õigus kui selline ei kao kuhugi, ta ei mineta oma tähtsust isegi kui vahepeal ajaloos midagi toimub teistmoodi," rääkis peaminister. "Eks iga asi saab ajas hinnangu. Aga mida ma ütleks poliitika ja õiguse kohtumispunkti kohta, et varem vähemalt läänemaailmas oli kombeks ja Siim Kallas on seda ka kirjeldanud, et näiteks Ameerika Ühendriigid, kes on parasjagu hegemoonina toimetamas meie maailmas, otsis suuremat legitiimsust sedasorti operatsioonide puhul. Nagu Siim Kallas kirjeldas, et Ameerika president helistas Eesti peaministrile."

Michal kinnitas samas siiski, et toetab režiimivahetust nii Venezuelas kui Iraanis. "Lihtsalt nende operatsioonide läbiviimine peaks olema selline, et otsitakse laiemat kandepinda," rõhutas ta. "Nagu te mõistate, mina tingimata seda hukka mõistma ei lähe. Minu hinnangul, kui luuakse täiendavat julgeolekut sellega, et Putini sõprade ring tõmbub koomale, siis kas me peaksime selle üle kurvad olema? Ma arvan, et mitte. Aga veel kord: ideaalne olukord oleks ikkagi nii, kui selliste sammude astumisele eelneks või samaaegselt käiks ka suurema legitiimsuse otsimine ja nende protsesside koos mõtestamine."