Purga vastas eitavalt küsimusele, kas Estonia juurdeehituse planeerimine ja projekteerimine on seiskunud.

"Planeerimine ei ole seiskunud. Rahvusooper Estonia on lähiajal välja kuulutamas ruumiprogrammi hanget. Estonia vajab kõigepealt analüüsi, mille tulemuseks on ooperiteatri uut ja vana osa ühe tervikuna käsitlev ruumiprogramm ja mahulised ettepanekud ning ka ülevaade eri stsenaariumidega kaasnevatest plussidest ja miinustest," lausus Purga.

Purga lisas, et on leitud ka detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste koostaja. "Seda eksperti otsisime sinna töögruppi, kes oleks nõus muinsuskaitse eritingimusi koostama ja kellel oleks ka vastav sertifikaat. See inimene on leitud ning töö käib," sõnas Purga.

Ministri sõnul lähtutakse selle analüüsi teostamisel kolmest stsenaariumist.

"Esimene on juurdeehitus olemasoleva saali ümberehitamisel ja lava laiendamisel vastavalt muinsuskaitse eritingimustele. Sellest on avalikkuses räägitud, et muinsuskaitse saab eritingimusi luua, kui Estonia teatri sisse minna ja sealt natukene ka juurdeehitust suuremaks teha väljastpoolt," lausus minister.

"Teiseks – juurdeehitus uue saali ja lavaga Uue turu platsi poolsel hoone küljel. Ja kolmandaks, maa-aluse ühendusega juurdeehitus uue saali ja lavaga eraldiseisvas hoonemahus Teatri väljakul. Teatri väljak asub teadupärast Solarise kõrval Estonia vastas ja on mõeldud teatri tunneliga ühendamist sellele platsile," sõnas Purga.

Need on Purga sõnul kolm versiooni, mida ruumiprogrammiliselt läbi hanke hakatakse raalima, milline neist võiks vastata kõige paremini Estonia nõudmistele ja tingimustele. 

Purga kirjeldas, et kohtus hiljuti ka Estonia esindajate Ott Maateni ning Ivari Iljaga ja küsis üle, kas kõik osapooled on rahul töögrupi otsusega ja saavad edasi liikuda. "Jah on, kõlas vastuseks. See andis kindlust, et see hange ka lähiajal välja läheb," sõnas Purga.

Minister: muinsuskaitseseadust pole vaja muuta

Küsimusele, kuidas kultuuriminister kavatseb ületada muinsuskaitselisi takistusi, vastas Purga, et muinsuskaitselised piirangud tulenevad muinsuskaitseseadusest ja Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimäärusest ja hetkel ei ole teadmist, et neid oleks tarvis muuta.

Purga lisas, et valminud on Tallinna muinsuskaitseala kaitsekord, kuid selle menetluse on nad praegu pannud pausile ja seda just Estonia juurdeehituse tõttu.

"Kaitsekorraga on kavas küll edasi liikuda, kui on selge, millise stsenaariumiga Estonia puhul edasi liigutakse. Eriplaneeringu algatamisega ei võimalda planeerimisseadus seda küsimust üldse lahendada. Seda on kahel korral riigikogu kultuurikomisjonis selgitanud ka regionaal- ja põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna juhataja Heddy Klasen. Juurdeehituse kavandamiseks olemasolevast mahust üle 33 protsendi on vaja algatada detailplaneering," selgitas minister.

Purga kinnitas ka, et töögrupi koostatud arhitektuurikonkursi ja detailplaneeringu muinsuskaitseliste eritingimuste lähteülesanne on valmis ja tellija on rahvusooper Estonia. Muinsuskaitseliste eritingimuste ametlik kinnitaja on muinsuskaitseamet. 

Purga: linn ei soovi maad riigile anda või müüa

Minister lisas, et ka Tallinna esindajad on olnud töögruppi kaasatud ja samuti on rahvusooper Estonia linnaga kohtunud ja arutanud kõiki neid variante.

"Minu teadmisel ei ole linnal seni olnud huvi strateegiliselt niivõrd olulist linnaruumi osa riigile anda, müüa või vahetada," lausus ta.

Rääkides rahvusvahelise muinsuskaitse eksperte ühendava organisatsiooni ICOMOS-e 2024. aastal koostatud tehnilisest seisukohast, mis nägi ette, et olemasoleva teatrihoone juurdeehituse võimalikkust peaks analüüsima pärandi mõju hinnangu abil, ütles Purga, et see on maailmapärandi konventsioonist tulenev kohustus.

"Muinsuskaitseameti tellimusel koostatud pärandimõju hinnang on ühtlasi üks alusdokumente edasises menetlusprotsessis, mida tuleb arvestada koosmõjus kõigi teiste planeerimist, ehitamist ja muinsuskaitset reguleerivate nõuetega. Seetõttu on oluline tagada pidev dialoog UNESCO-ga kõikides protsessi etappides ja seda ka tehakse järjepidevalt," lausus minister.

2021. aasta sügisel otsustas riigikogu, et rahvusooper Estonia juurdeehitus on riiklikult tähtis kultuuriehitis, mille ehitust rahastatakse kultuurkapitali vahenditest.

Aastakümneid ruumipuuduses vaevelnud rahvusooper Estonia soovib juurdeehitust praeguse teatrimaja juures. Suurimaks vastuargumendiks sellele on olnud muinsuskaitseameti tellitud pärandimõju hinnang, mis ütles, et juurdeehitusel oleks mitmel põhjusel väga suur negatiivne mõju Tallinna vanalinnale ning võiks selle viia UNESCO maailmapärandi nimistust väljaarvamisele.