Kolmapäeval tuli Tallinna linnapea Peeter Raudsepp välja ideega lammutada Tallinna linnahall ning rajada selle asemele tänapäevane ja funktsionaalne hoone. Linnahalli piirkonda või selle asemele peaks Raudsepa nägemuses tulema ka ERSO uus hoone.

Kristjan Hallik kinnitas ERR-ile, et edasiseks arenguks vajab ERSO korraliku akustikaga kontserdi- ja proovipaika, sest Estonia kontserdisaal jääb nii lava mõõtmete kui ka akustilise mahu poolest väikeseks.

"Kuigi saal on omal ajal ehitatud selge visiooniga ja sobib hästi väiksematele kollektiividele, ei vasta see viimase kahe sajandi sümfoonilise muusika esitamise nõuetele," sõnas Hallik.

Ta lisas, et probleeme esineb ka laval omavahelise kuuldavuse ja mürafooni osas ning prooviruumide nappus on suur murekoht. Uus saal toetaks orkestri kõlapildi arengut ning võimaldaks publikul kuulata sümfoonilisi teoseid kvaliteetses akustikas, parandades samal ajal märgatavalt ka publiku olmetingimusi.

"Uuest kontserdimajast võiks kujuneda Eesti esindushoone, maamärk ning päevasel ajal avatud ruumina toimiv kultuuriline tõmbekeskus linnarahvale ning turistidele," ütles ERSO juht.

ERSO on Halliku sõnul arendanud uue kontserdimaja projekti aastaid koos filharmoonia kammerkooriga, kellel sarnaselt ERSO-ga pole proovide, kontsertide, hääleseadetundide ja töötubade läbiviimiseks professionaalsele kammerkoorile vastavaid tööruume, harjutusklasse ning vokaalmuusika akustilistele nõuetele vastavat saali.

"Praegused ruumid ei vasta isegi elementaarsetele muusikategemise tingimustele – probleemideks on madal lagi, ebasobiv akustika, liigniiskus, mis kahjustab häält, ning ruumipuudus," loetles Hallik.

Ta märkis, et Tallinnaga peetud arutelude käigus on ühe võimaliku lahendusena esile kerkinud linnahalli jäähalli osa, mis on piisavalt mahukas, et mahutada nii kontserdisaal kui ka proovi- ja tööruumid.

"Tänapäevaste mõõtmetega kontserdisaal võimaldaks paremini esitada suurvorme ning korraldada eri kunstivorme ühendavaid kontserte, mis eeldavad tehniliselt paindlikku ja võimalusterohket keskkonda. See looks ka eeldused uute kontserdivormide katsetamiseks ja publikut laiendavate programmide elluviimiseks," selgitas ERSO direktor.

Ka võimaldaks suurema mahutavusega saal teha koostööd tipptasemel dirigentide ja solistidega, kuna nende kaasamist toetaks suurem piletitulu ning ühtlasi saaks siis kasutada paindlikku hinnapoliitikat.

Hallik tõdes, et tänapäevased harjutusruumid ja lavatagused tingimused on nii orkestri kui ka pillipargi säilitamise jaoks elementaarsed ning kui töökeskkond oleks nüüdisaegne, looks see paremad eeldused, et noored Eesti muusikud pöörduksid pärast õpinguid välismaalt tagasi kodumaale, mitte ei jääks tööle välisorkestritesse.

"Eesti on Läti, Leedu ja Poolaga üsna sarnases olukorras – väljaspool pealinna on neis riikides mitu head kontserdisaali, kuid riigi pealinnades puudub tänapäeva nõuetele vastav ja tulevikku vaatav esindussaal. Nii Varssavis, Vilniuses kui ka Riias on uute esindussaalide ehitus päevakorral, seega on Eesti pealinna esindussaali puudujäägi kõrvaldamine põhjendatud ka regionaalses vaates," lausus Hallik.

Tema sõnul takistab nüüdisaegse kontserdipaiga puudumine ERSO ja filharmoonia kammerkoori edasist arengut, kuid tegu on staažikate Eesti esinduskollektiividega, kes rahvuskultuuri edasi viivad.

Ehkki juurdeehitust soovib endale ka rahvusooper Estonia, ei lahendaks selle valmimine ERSO ja kammerkoori ruumiprobleeme.

"Ooperiteatrid täidavad oma majad üldjuhul oma tegevustega, mistõttu teiste kollektiivide ülesastumised on erandlikud," põhjendas Hallik, kelle sõnul eeldavad hea ooperisaal ja hea sümfoonilise muusika saal ka akustiliselt erinevaid lahendusi.