"Kui Küprost rünnatakse, siis rünnatakse ka Euroopat," ütles Macron Küprosel Paphose sõjaväebaasis pärast kohtumist Küprose presidendi Nikos Christodoulidese ja Kreeka peaministri Kyriakos Mitsotakisega.

Küprosele saabunud Macron püüdis enne Prantsuse lennukikandja Charles de Gaulle külastamist, mis saabus sel nädalavahetusel Vahemere idaossa, rahustada oma Küprose kolleegi pärast seda, kui Iraanis vallandunud sõja kontekstis lasti eelmisel nädalal saare kohal alla mitu ründedrooni.

Euroopa riigid on suuresti kõrvale jäänud konfliktis Iraani ning seda ründavate Ameerika Ühendriikide ja Iisraeli vahel. See on aga kaasa toonud Iraani õhurünnakud ka Pärsia lahe riikides ja pannud ka Liibanoni tule alla, kuna seal Iraani toetusel tegutsev sõjaline rühmitus Hezbollah ründas Iisraeli, ajendades Iisraeli sellele jõuliselt vastama.

Kuna Lähis-Ida laevateed on sõja tõttu häiritud ja nafta hind seetõttu tõusnud tunduvalt üle 100 dollari barreli kohta, maadlevad Euroopa suurriigid küsimusega, kuidas oma huve kaitsta.

"Meie eesmärk on säilitada rangelt kaitsepositsioon, seistes kõigi Iraani poolt kättemaksuks rünnatud riikide kõrval, et tagada meie usaldusväärsus ja aidata kaasa piirkondlikule deeskalatsioonile. Lõppkokkuvõttes on meie eesmärk tagada navigatsioonivabadus ja meresõidujulgeolek," ütles Macron.

Euroopa Liidu peamine mereväetegevus piirkonnas keskendub Punasel merel toimuvale  operatsioonile Aspides (kreeka keeles kilp), mis käivitati 2024. aasta alguses, et kaitsta laevu Jeemenis tegutsevate huthi mässuliste rünnakute eest, kes toetasid Palestiina terrorirühmitust Hamas selle sõjas Iisraeliga ning said samas toetust Iraanilt.

Mitsotakis lisas omalt poolt üleskutse teistele Euroopa riikidele tugevdada Aspidese operatsiooni rohkemate laevadega. "Meid osaleb vähe, aga ka siin peame oma Euroopa solidaarsust praktilisemalt näitama," märkis ta.

Macron, kelle merevägi juba osaleb selles missioonis ühe sõjalaevaga, ütles, et lisab ka teise, kuid kokku saadab Prantsusmaa piirkonda kaheksa sõjalaeva, lennukikandjate rühma ja kaks helikopterikandjat.

Missioon võib lõppkokkuvõttes hõlmata ka Hormuzi väina, et turvata seal kaubalaevade liikumist, ütles Macron.

"Oleme loomas puhtalt kaitse- ja eskortmissiooni, mis tuleb ette valmistada koos nii Euroopa kui ka Euroopa-väliste riikidega ning mille eesmärk on võimaldada konteinerlaevade ja tankerite eskortimist Hormuzi väina järkjärguliseks taasavamiseks nii kiiresti kui võimalik pärast konflikti kõige intensiivsema faasi lõppu," ütles Macron.