"Asjaolu, et niivõrd valdav enamus kodanikke toetab Alar Karise jätkamist teisel ametiajal ja et see toetuse enamus on olemas sisuliselt kõikide erakondade toetajate lõikes, kaasa arvatud EKRE toetajate lõikes, paneb nii mõnegi erakonna ja eriti Reformierakonna natuke keerulisse positsiooni," ütles Mölder ERR-ile.

"Ühelt poolt on tunda, et võib-olla Reformierakond ja Eesti 200 ei sooviks Alar Karise jätkamist teisel ametiajal. Aga samas, arvestades, et ka nende valijad väga tugevalt Alar Karist toetavad ja presidendi institutsiooni usaldavad, paneb see nad üpriski keerulisse olukorda," lisas ta.

Mölder rääkis, et kui Reformierakond ei ole nõus Karist toetama, siis ta läheb oma valijate tahtele vastu ja see ei pruugi nende toetusele või kuvandile hästi mõjuda. "Samas, kui otsustatakse Karist teisel ametiajal toetada, siis mingis mõttes tehakse endale ka strateegiliselt selline halb valik, sest on olnud näha, et Alar Karis on üpriski kriitiline olnud valitsuse ja ka Reformierakonna suhtes," sõnas ta.

"Reformierakond on siin sellises positsioonis, kus ükskõik, mida nad teevad, on neil risk kaotada," sõnas Mölder.

Ka Annika Arras tõdes, et olukord Reformierakonna jaoks on keerulisem kui nad seda ootaksid.

"Kui toetus ühe kandidaadi suhtes ei ole niivõrd tugev, siis on alati kergem välja tulla ka alternatiivsete kandidaatidega. Samas seda praegust toetust president Karisele tuleb vaadata võib-olla ka selles mõttes kriitilise pilguga, et kuna ei ole ühtegi alternatiivset kandidaati välja tulnud, kes ka ise ütleks, et jah, ta on valmis kandideerima, siis tegelikult ei ole täna ka Eesti inimestel võimalik väga kindlalt oma valikut langetada ühe või teise kasuks, kuna see kõik on üsna hüpoteetiline hetkel," kommenteeris Arras.

Arras osutas, et koalitsiooni poolelt on selge sõnum antud ka sotsiaaldemokraatidele, et nad tuleksid oma kandidaatidega või kandidaadiga välja, et ka nende kandidaadi üle oleks võimalik arutleda.

Martin Möldri sõnul on olnud märke sellest, et suhted valitsuse ja Alar Karise vahel ei ole olnud väga soojad.

"President on pidurit pannud mitmele seadusele, mis valitsus on vastu võtnud. Me mäletame seda konflikti välisministeeriumi ja presidendi vahel. On tunnetada sellist hõõrdumist ja võib-olla kõige teravam kontrast, kus see vastuseis kaudselt välja tuleb, olid presidendi ja peaministri vabariigi aastapäeva kõned. On näha, et peaminister ja president eksisteerivad poliitiliselt väga erinevates maailmades või tasanditel," ütles Mölder.

Reformierakonna pööre

Kui umbes kuu aega tagasi tõid Alar Karise sõnumid välismeedias esimestel päevadel kaasa erakonda Eesti 200 kuuluva välisministri Margus Tsahkna ja ka peaministri ja Reformierakonna juhi Kristen Michali kriitika, siis üsna äkki tõmbas Reformierakond oma kriitika tagasi ning hoidus teravatest väljaütlemistest Karise suunal, öeldes lausa, et nad ei välista Karise toetamist teiseks ametiajaks kandideerimisel.

"See pööre avalikus inforuumis oli mõnevõrra ootamatu. Kui veel paar-kolm nädalat tagasi oli justkui tunnetus selline, et praegune koalitsioon ei soosi praeguse presidendi jätkamist, siis ühest hetkest see toon muutus. Aga võib-olla oli see ka selle tulemus, et kui toimusid sellised negatiivsed sündmused seoses välispoliitiliste sõnumitega, siis sellele tuli ka üsna tugev vastukaja läbi meedia, mis ei soosinud kuidagi seda, et riigijuhtide vahel ja välispoliitilistes küsimustes on üldse erimeelsusi. Ehk et Eesti rahvas ju ikkagi soovib näha, et meie riigijuhid suudaksid omavahel koostööd teha," rääkis Arras.

"Nii et ma usun, et see oli ka mingis mõttes pöördepunktiks, miks Stenbocki majas ka ikkagi võeti see suund, et eesmärk on koos asja teha, mitte siseriiklikult veel täiendavalt segadust tekitada. Ma usun, et selline ühtehoidmine ja uuesti lauale toomine, et istuv president võiks jätkata, oli üsna teadlik valik ja ma usun, et see ongi väga tõsiseltvõetav alternatiiv," lisas ta.

Möldri hinnangul proovib Reformierakond jääda strateegiliselt kahe vahele või häguseks. "See olukord laheneks lõpuks ikkagi niimoodi, kui tehtaks konkreetne otsus ära. Ma arvan, et president ei hakka enne ise midagi konkreetset ütlema, kui tema enda jaoks ei ole kindel, et need 68 häält on riigikogus olemas," sõnas Mölder.

"Arvestades seda, mis on valitsuserakondade toetus praegu ja arvestades usaldust presidendi ning presidendi institutsiooni vastu – oleks valitsuserakondadel strateegiliselt mõistlik isegi see mõru tablett alla neelata ja toetada Karist teisel ametiajal, sest see mõjuks nende kuvandile hästi. Lõppkokkuvõttes, kui nad hakkavad võitlema või keerutama selle protsessi ümber, siis pigem on seal teatud risk mainele olemas," kommenteeris Mölder veel.

Arrase sõnul takistab osasid erakondi Karist sajaprotsendiliselt toetamast küsimus, kas mõni teine kandidaat oleks välispoliitiliselt võimekam.

"Ma arvan, et kõik erakonnad täna Eestis on valmis omavahel kokku leppima, et president Karis jätkab, sest ta on olnud Eestile hea president. Aga kui nad suudavad jõuda kandidaadini, kelle välispoliitiline potentsiaal persoonina ja presidendi rollis olles on potentsiaalselt kõrgem kui tänasel istuval presidendil, siis ma arvan, et see on see koht, kus avaneb arutelu ja räägitakse ka võib-olla alternatiivist. Kuniks seda inimest ei ole, on pigem tõenäoline, et Alar Karis jätkab," ütles Arras.

Presidendivalimised on selle aasta septembris.