Luikmel sõnas, et tema esmane reaktsioon Iraanis alanud sõjale oli ökonomistile kohaselt küüniline.

"Ilmselgelt tuleb siis järgnevad päevad päris palju jälgida sündmuseid ja analüüsida ja mis seal salata, mõnikord ka spekuleerida. See naftamaailm on paraku selline maailmas. Kogu planeedi elanikkond tarbib umbes sada miljonit barrelit naftat päevas," ütles Luikmel

Ökonomist sõnas naljatledes, et sõja puhkemine toimus täpselt õigel ajal, sest nüüd on aega teha arvutustehetes korrektuure.

Kiire vinnaga tanklatesse jõudnud hinnatõus on Luikmeli hinnangul loogiline, sest kui hulgimüüjad tõstavad hindasid, ei ole jaemüüjatel mingit põhjus mitte hinda tõsta.

"Kui konkreetsele jaevõrgule müüa sama hinnaga, siis ju tegelikult see müüja kaotab rahas võrreldes sellega, kui ta siis hulgiturul müüks," sõnas Luikmel.

Lisaks on globaalne olukord ökonomisti sõnul turul tekitanud paratamatu kordinatsiooni, seega ei tõsta hinda vaid üks edasimüüja, vaid kõik.

"Üks asi, millega kindlasti tasub arvestada, on see, et kui me näemegi siin nafta hinnatõusu mõnekümne protsendi ulatuses, mis tõuseb tüüpiliselt rohkem, siis on lõpptoote hind ehk siis diiselkütuse hinnad ongi tõusnud pisut rohkem.

Luikmel sõnas, et suurte globaalsete sündmustega ilmuvad alatasa välja lausa apokalüptilised hinnangud, mis prognoosivad naftabarreli kolmekohalise hinna püsimist.

Tema sõnul seisneb asi suuresti tarneahelate taga, sest naftatootjatel pole enam toodetud naftat tarnida, sest säilitusmahud on lihtsalt täis. Naftat tankeritega edasi viia pole aga hetkel Hormuzi väinas eriti mõistlik.

"Kui me räägime nendest supertankeritest, mis on võimelised seal üle miljoni barreli pardale võtma, siis praegu on sinna Pärsia lahe suunas teel umbes üle viiekümne sellise aluse, mis korraliselt umbes kümne kaupa päevas läbivad seda väina ja veavad seda toornaftat sealt ära. Nüüd nad on kõik aeglustanud käiku sellepärast, et suure tõenäosusega ei julgeta sinna sadamasse siseneda Pärsia lahe sadamatesse," sõnas Luikmel.

Lisaks sellele on tankerite sõjakindlustus tõusnud kümne või koguni sajakordselt. Nii võib varem vaid 50 000 maksnud kindlustus täna maksta miljoni euro kanti.

Samas on need summad ökonomisti sõnul naftatootjate jaoks peenraha.

Luikmeli sõnul võib oodata ka Eesti Panga prognoositud inflatsiooni kerget tõusu, sest majandusanalüütikute prognoosid toetusid madalamatele nafta hindadele.

Lisaks näeb ökonomist hinnafikseerimised muutuvad levinumaks, ehkki erinevalt poliitikutest ei leidnud ta, et see on börsipaketist odavam.

"Ükski kindlustustoode ei paku võimalust nii-öelda teistest ette jõuda, see on hingerahu, mille eest me natukene rohkem maksame. Seda võib kasutada, aga võib-olla praegu ei ole see hetk, kus pimesi tormata neid pakkumisi vastu," sõnas Luikmel.

Iraanis toimuv sõda on aga ökonomisti sõnul tõestanud veelkord, kui tähtis on Euroopa Liidu strateegiline autonoomia.

"On räägitud, et see on kallis, tülikas, võib-olla inimestele ebamugav seoses kõrgemate hindade või rohepöörde või millega iganes. See tuleb meile nüüd hädavajadusena kätte ja ühisturul on järjest suurem väärtus, kui maailm peab kaubandussõda. Tegelikult oleks väga suur väärtus, kui me suudaksime teha ühe kapitalituru Euroopasse," selgitas Luikmel.