Tsahkna: Putini sõbrad on põrgus või vangis, jäänud on Põhja-Korea ja Hiina

Välisminister Margus Tsahkna (Eesti 200) ütles neljapäeval valitsuse pressikonverentsil, et Vladimir Putini sõpradest, kes on kas hukkunud või vangis, on veel alles jäänud Põhja-Korea ja Hiina.
"Putini kõik sõbrad on, kas juba taevariigis või põrgus, arvatavasti põrgus, või istuvad vanglas. Mõni on jäänud. Põhja-Korea on jäänud, ütleme Hiina, ehk mõni veel. Aga üldiselt, mis on selle jutu mõte, ilma igasuguse naljata, Putini autoriteet kukub," ütles Tsahkna.
See Tsahkna väljaütlemine lõpetas tema kirjelduse Lähis-Idas toimuvast ning USA sõjategevusest Iraanis.
Vaata valitsuse pressikonverentsi videot. Tsahkna tsitaat algab minutil 57,25.
Ameerika Ühendriigid on viimaste kuude jooksul võimult kõrvaldanud Venezuela diktaatori Nicolas Maduro, kes praegu ootab kohut New Yorgi eeluurimisvanglas ning Iraani kõrgeima usujuhi ajatolla Ali Khamenei, kes hukkus õhurünnakus.
Hiljem kommenteeris Tsahkna sotsiaalmeedias, et juhtis tähelepanu faktile, et Kremli režiimil ei ole enam järel palju sõpru ja et ta on olnud jõuetu oma liitlaste kaitsmisel.
"Viitasin Hiina toetusele Putini režiimile, mida Eesti on pikaajaliselt ja korduvalt ka otseses suhtluses Hiina esindajatega tõstatanud. Ma ei ole teinud üleskutset Hiina juhtide kõrvaldamiseks, millele eksitavalt viitab rahvusringhäälingu portaalis ilmunud pealkiri. Eestil on Hiinaga konstruktiivsed ja pragmaatilised suhted, mida tõestab ka minu Hiina visiit mullu novembris," märkis Tsahkna.
Agne ERR-i uudisloo pealkiri oli: "Tsahkna sõnul ootab Putini sõprade reas kõrvaldamisjärge ka Hiina".
Ühtlasi vastas Tsahkna pressikonverentsil Eesti Ekspressi ajakirjaniku Madis Hindre küsimusele, kas USA on Eestilt mingil kujul toetust küsinud.
"Meie poole ei ole ametlikult pöördutud, et saatke oma vägesid. Me eile arutasime ka Läänemere välisministritega sedasama teemat, jagasime informatsiooni. Aga juhul kui meie liitlased mingit konkreetset abi paluvad, siis kindlasti me seda kaalume, sest Eesti on alati oma liitlasi aidanud. Aga praegu puudub igasugune plaan või arusaamine, mille jaoks ja kuidas," rääkis Tsahkna.
Tsahkna sõnul ei ole näha, et Iisrael või USA plaaniks täna minna Iraani maavägedega sisse.
"Eriti Ameerika Ühendriikidel on sellega päris halvad mälestused ja meil samamoodi. Seda on ka öelnud tegelikult välja Ameerika Ühendriikide sõjaminister, et eesmärk ei ole uue demokraatliku režiimi kehtestamine, vaid neil on oma eesmärgid," lausus Tsahkna.
"Mis need eesmärgid täpselt ja lõpuni on, olen väga aus, me ei tea, ja seda nad kindlasti ka ei jaga. See päriselt ongi nii, et president Trump on see inimene, kes algatab ja lõpetab USA tegevuse – millise loogika järgi see täpselt toimub, me öelda ei oska. Küll aga oleme USA administratsiooniga tihedas suhtluses ja saame ka luureinfot. Aga ette ennustada, mis seal täpselt edasi saab, on väga raske," ütles Tsahkna.
Enne Tsahkna väljaütlemist pressikonverentsil kõnelenud Kristen Michal (RE) ütles, et tal on USA esindajatega erinevaid kontakte ja mõne päeva eest kohtus ta Roman Pipkoga, kes on USA suursaadik Eestis.
Rääkides Iraani kõrgeima usujuhi Ali Khamenei surmast, ütles Michal samuti, et on väga mõistlik, et üks Putini liitlane on jälle vähem.
"See kindlasti on väga mõistlik. Maduro lahkus, kes oli Putini sellise "sõprade klubi" liige. Nüüd on jälle üks vähem jne. Mida kaugemale selliste diktaatorlike administratsioonide käeulatusest viiakse tuumavõimekus ja muud suured relvade võimekused, seda parem," rääkis Michal.
"Kui küsitakse Eesti käest abi, siis me kindlasti kaalume seda. Me oleme kindlasti valmis oma liitlasi aitama," lisas peaminister.









