Senat keeldus resolutsiooni edasisest menetlemisest häältega 53 poolt ja 47 vastu, kusjuures kõik peale ühe vabariiklase hääletasid protseduurilise ettepaneku vastu ja kõik peale ühe demokraadi toetasid seda. Demokraadist senaator John Fetterman Pennsylvaniast hääletas koos vabariiklastega meetme vastu, samas kui vabariiklane Rand Paul Kentuckyst oli ainus vabariiklane, kes hääletas selle poolt.

Senaator Tim Kaine'i (demokraat Virginiast) algatatud resolutsioon oleks andnud presidendile korralduse lõpetada USA relvajõudude kasutamine vaenutegevuses Iraani või mis tahes Iraani valitsuse või sõjaväe osa vastu, välja arvatud juhul, kui kongress kuulutab välja sõja või hääletab operatsioonideks loa andmise poolt.

"Siin me oleme sõjas, mis on nõudnud ameeriklaste elusid, mis viib kaoseni kogu piirkonnas ja mis ähvardab minna üha suuremaks ja suuremaks," ütles Kaine enne hääletust senatis. "Ja ma palun senatil teha seda, mida põhiseaduse loojad ütlesid, et peaksime tegema: arutleda ja hääletada sõjaküsimuste üle."

Kentucky senaator Mitch McConnell, endine senati vabariiklaste juht, kes on vahel avalikult Trumpiga konflikti sattunud, kaitses jõuliselt presidendi otsust Iraani rünnata, nimetades seda julgeks ja karmiks sammuks.

McConnell ütles, et presidendi volitused sõjalise jõu kasutamiseks ilma eelneva kongressi heakskiiduta on hästi väljakujunenud tava. Kuid sellega kaasnevad riskid, hoiatas ta oma kõnes ja lisas, et Trump peab oma strateegiat Ameerika avalikkusele selgitama. "Loodan, et tema administratsioon püüab selgitada seost ülemjuhataja väärikate eesmärkide ja nende saavutamiseks vajalike sõjaliste ja diplomaatiliste vahendite vahel," ütles McConnell.

Senaator Todd Young (vabariiklane Indianast) hääletas resolutsiooni blokeerimise poolt, kuigi ta ütles, et on pettunud, et seadusandjad ei olnud enne rünnakuid rangemat järelevalvet saanud teostada. "Ma arvan, et kongress kui institutsioon jäi siin hätta," ütles Young. Ta lisas, et juba nädalaid oli ilmne, et USA alustab tõenäoliselt Iraani vastu sõda ning seadusandjad oleksid pidanud korraldama kuulamisi ja esitama küsimusi.

"Aga siin me oleme. Me oleme sõjas," ütles Young. "Ja minu arusaam sellest olukorrast on selline, et praktiliselt oleks Ameerika rahvale ja meie riiklikule julgeolekule ohtlik kogu sõjalise tegevuse ja sekkumise lõpetamine praegu. Iraani riik ja ümbritsev piirkond on destabiliseeritud."

Mõned kongressi vabariiklased on selgelt öelnud, et Trump võib vajada kongressi luba, kui operatsioonid venivad kauem kui paar nädalat või kui USA saadab maaväed, märkis väljaanne The Wall Street Journal (WSJ).

"Peame üsna kiiresti aru saama, milline on lõppeesmärk," ütles senaator Thom Tillis (vabariiklane Põhja-Carolinast). Kui operatsioonid jäävad nädalateks kestma ja hõlmavad maavägede kohalesaatmist, peavad seadusandjad tema sõnul pidama tõsist arutelu sõjalise jõu kasutamise loa üle. Fetterman, ainus demokraat, kes hääletas kolmapäeval resolutsiooni edasiviimise vastu, ütles, et ta oli vaimustuses Iraani ülemjuhi ajatolla Ali Khamenei tapmisest nädalavahetusel ja väljendas veendumust, et USA rünnakud olid õigustatud, et takistada Iraanil tulevikus tuumarelvade väljatöötamist.

"Ma olen ainus demokraat, sest ma ei karda oma valijabaasi ja ütlen lihtsalt: "Teate mis? See oli üldiselt hea asi.""

Teised demokraadid ütlesid, et põhiseadus annab kongressile, mitte presidendile, õiguse sõda kuulutada ning et Trump on vedanud Ameerika ebaseaduslikku sõtta, millel puudub selge ajakava, eesmärk või väljumisstrateegia.

"See peaks olema Ameerika rahvale jahmatav, sest nad arvasid, et hoolimatute ja halvasti juhitud maismaa sõdadega Lähis-Idas on lõpp," ütles senaator Chris Murphy (demokraat Connecticutist).

Teine sõjavolitusi käsitlev resolutsioon, mis sarnaneb senatis läbi kukkunud resolutsiooniga, peaks neljapäeval hääletusele tulema esindajatekojas. Ka see peaks läbi kukkuma, kuna ainult mõni üksik vabariiklane võib Trumpi administratsioonile vastu astuda, mis annaks talle seal piisava enamuse.

Isegi kui resolutsioonid oleksid läbinud Kongressi mõlemad kojad ja jõudnud presidendi lauale, oleks Trump neile tõenäoliselt veto pannud. Ilma vetot tühistava kahekolmandikulise superenamuseta nii esindajatekojas kui ka senatis oleks resolutsioonide mõju olnud peamiselt sümboolne.

Hääletused toimuvad ajal, mil konflikt Lähis-Idas eskaleerub, kus Iraan ründab vastusen piirkonna teistes riikides asuvaid objekte ja USA kaitseminister Pete Hegseth ütles ajakirjanikele, et USA võib oma õhurünnakuid jätkata nii kaua kui soovib.

Senaatorite ettepanek Trumpi volituste piiramiseks Iraanis põhineb sõjaliste volituste seadusel, mille USA kongress võttis vastu 1973. aastal. See sätestab, et president on kohustatud enne sõjalise tegevuse alustamist välismaal võimaluse korral kongressiga konsulteerima. Iraani puhul selliseid konsultatsioone ei toimunud.

Lisaks on 1973. aasta dokumendi kohaselt piiratud ulatusega operatsioonid lubatud ilma kongressi loata ainult 60 päevaks. Pärast seda perioodi on presidendil võimalik saada vägede väljaviimiseks täiendavat 30-päevast pikendust.

Kui kongress ei ole andnud luba sõja kuulutamiseks või vägede saatmiseks sõjalistele operatsioonidele, on president kohustatud saatma kongressile kirjaliku aruande, milles selgitab oma otsust 48 tunni jooksul pärast vägede saatmist.

Nii saatis Trump esmaspäeval kongressi juhtidele kirja, milles kinnitas, et rünnakud Iraani vastu on piiratud ulatusega ja eesmärk on minimeerida inimohvreid, ära hoida võimalikke rünnakuid [USA-le] ja vähendada eskaleerumise ohtu.

Avalik arvamus Trumpi tegevuse kohta Iraanis on viimastel nädalatel olnud kõikuv. Värskeimad küsitlused annavad kirju pildi: CNN-i uuring näitas, et 59 protsenti ameeriklastest on USA sõjalise tegevuse vastu Iraanis ja 41 protsenti toetab seda. Fox Newsi valijate küsitlus seevastu näitas, et valijad jagunesid võrdselt - mõlemat seisukohta toetas 50 protsenti. Mõlemad küsitlused algasid USA-Iisraeli rünnaku päeval ja kestsid kaks või kolm päeva.