Ameerika Ühendriikide rünnakud Iraani vastu on Washingtonis tekitanud terava poliitilise vastasseisu. Demokraatide hinnangul puudub selge strateegia ning on oht, et konflikt kasvab pikaks ja kulukaks.

"Sõjad selgete eesmärkideta ei jää väikseks. Need muutuvad suuremaks, verisemaks, pikemaks ja kallimaks. See ei olnud vältimatu sõda. See on valikusõda," lausus senati vähemuse juht, demokraat Chuck Schumer.

USA välisminister kinnitas kongressile, et otsus langetati pärast luhtunud diplomaatilisi katseid ja luureinfot, mille järgi Iraan ohustas USA huve piirkonnas.

"President ei soovinud võtta riski, et vastane ründab enne kui meie, sest see oleks lisaks suuremale inimohvrite arvule vähendanud ka operatsiooni tõhusust," sõnas Rubio.

Kriitikud näevad aga ka sisepoliitilist mõõdet, viidates presidendi langenud toetusnumbritele.

"Tema toetusreitingud on langenud ja president on selliste asjade suhtes väga tundlik. Ka sisepoliitiliselt: majandus ei arene nagu ta sooviks, tema immigratsioonipoliitika on muutunud vähem populaarseks. Ma arvan, et ta otsib mingit välispoliitilist edu," ütles USA välispoliitika ekspert Edward Rhodes.

Demokraadid on rahulolematud, et president alustas rünnakuid kongressi heakskiiduta. Senatis arutatakse praegu resolutsiooni, mis piiraks presidendi sõjategevust Iraanis.

Suurem osa kongressi vabariiklasi on presidendi seljataga ning demokraatide algatusele on keeruline vajalikku toetust koguda.

"Praegu, keset sõda, on alati keeruline väita, et me peaksime aja maha võtma ja hääletama. President ja tema administratsioon on esitanud juba argumendi, et tegutseda tuli kohe," lausus USA välispoliitika ekspert Jill Dougherty.

Mitmete küsitluste järgi on rünnakud Iraanis ameeriklaste seas ebapopulaarsed. Analüütikute hinnangul võib määravaks saada, kuidas reageerivad majandus- ja äriringkonnad.

"Kui äriringkonnad muutuvad väga negatiivseks, kuna see kahjustab majandust, siis ma arvan, et see võib presidendile mõjuda," ütles Rhodes.

Rünnakute eesmärgid on poliitanalüütikute hinnangul aga jätkuvalt ebaselged ning teadmatus tuleviku osas suur. Sarnaselt eurooplastega tuntakse ka Ameerikas muret, et sõda Ukrainas jääb nüüd Lähis-Ida varju ning USA relvastusvarud kuluvad kiiresti.

"Kas Ameerika Ühendriikidel jätkub relvi ja laskemoona, eriti erirelvi, mida nad saavad eurooplastele müüa? Kas midagi üldse jääb alles?" sõnas Dougherty.