Kuidas järgmistel kordadel käitutakse, sõltub kõik olukorrast, kuid kaks nädalat tagasi toimunud intsidendi puhul polnud vajadust Vene lennukeid alla lasta, lausus Merilo.

"Ja ma väidan, et alla tulistamine sel korral oleks olnud strateegiline viga, mille mõjud oleksid olnud meile oluliselt halvemad kui praegu see diplomaatiline võit, mis me ikkagi intsidendi lahendamisel oleme saavutanud. Ja tõenäoliselt poleks paljud meie liitlased saanud sellest sammust aru. Aga Venemaal pole mõtet – ja ta saab sellest ise ka väga hästi aru – provotseerida. Kui ta selle joone ületab ja me oleme sunnitud jõudu kasutama, siis NATO teeb seda otsustavalt," ütles Merilo.

19. septembri hommikul sisenes Vaindloo saare piirkonnas ilma loata Eesti õhuruumi kolm Venemaa hävituslennukit MIG-31 ning viibisid Eesti õhuruumis ligi 12 minutit. Neid saatsid Soome, Ämarist õhku tõusnud Itaalia ning ka Rootsi õhuväe hävitajad.

Merilo sõnul käivitati korduvalt läbiharjutatud protseduurid ning läbi külmaverelise tegevuse loodi alus hilisemateks diplomaatilisteks protsessideks, mis on praeguseks tugevdanud NATO kollektiivkaitset siin piirkonnas. Sellega, et tegu oleks olnud Venemaa-poolse testiga, Merilo ei nõustunud.

"Venemaa vaatab meid samamoodi, nagu meie teda – me üritame aru saada, mida ta teeb, kuidas teeb ja hindame kogu aeg üksteise võimeid. Tal ei ole mingit vajadust meid testida ja antud juhul võime pigem öelda, et tegemist oli eskalatsiooni ühe sammuga, mille eesmärk oli tekitada laiemat kaja meie vahel ja samamoodi luua tingimused, et Ukrainas võiks neil minna väheke edukamalt, kui neil seal praegu läheb," lausus ta.

Selleks, et uskuda Venemaa juttu, et kõik juhtus kogemata ja tegu oli navigatsiooniveaga, viibisid Vene hävitajad Eesti õhuruumis natuke liiga kaua, ütles Merilo, kes nimetas Venemaa tegevust rumalaks ja väga ohtlikuks.

"Sellise eskalatsioonivõimalusega mängimine, eriti veel tahtmatu eskalatsiooni võimalusega mängimine, on täiesti vastutustundetu. Oma inimeste kaitseks oleme me valmis kasutama ka surmavat jõudu," ütles kaitseväe juhataja.

Seda, millised relvad Vene hävitajatel tiibade all olid, teatakse täpselt ning need relvad ei olnud maismaasihtmärkide hävitamiseks, märkis Merilo.

"Enamgi veel – tänapäevased relvasüsteemid on nii võimsad, et selleks, et Eestis sihtmärke hävitada, ei ole vaja lennukitel tulla isegi Venemaa õhuruumist välja. Seega jäid mõned sammud puudu, mis oleks neid (Vene hävitajaid) kvalifitseerinud vahetu ohuna. Nii nagu igal pool surmava jõu kasutamisel, peab olema vahetu oht inimeste elule. Seda antud hetkel ei olnud ja seetõttu neid lennukeid ka alla ei lastud," lausus Merilo.

Kui jõudu oleks olnud vaja kasutada, oleks pidanud selle otsuse tegema NATO, sest Eesti kaitseväe juhatajal ega ühelgi Eesti poliitikul sellist õigust pole, lisas ta.

Üldist ohuhinnangut Eestis konkreetne juhtum otseselt muutnud pole ning endiselt kehtib seisukoht, et konventsionaalse sõjalise rünnaku oht pole tõusnud, ütles Merilo.

"Sest Venemaa on endiselt Ukrainas kinni; ta on seal väga selgelt seotud, tal pole jõudu teist sõjalist operatsiooni kuskil suunal, veel vähem NATO vastu, käivitada," märkis ta.

"Aga ohuhinnang muutub kogu aeg, sest me näeme, et erinevad tegevused, mida Euroopa ja meie suunal on tehtud, on mõnes mõttes vanad asjad, mis on uuesti ellu äratatud. Aga midagi üllatavat seal ei ole. Seega ma väidan, et ohuhinnangu muutmine on täiesti normaalne protsess. Meil ei ole vaja mingit hirmu tunda, vaid me valmistume, üritame aru saada, mida me tulevikus veel oodata võime, et valmistuda selle asja ennetamiseks," lisas Merilo.

Küsimusele, kas nüüd on oodata, et NATO õhuturbemissioon Eestis muudetakse lähitulevikus õhukaitsemissiooniks, vastas Merilo, et kui olukord peaks veelgi rohkem eskalatsiooni suunas minema, siis tõenäoliselt see nii juhtub.

"Seal on põhimõtteline vahe, millest kõige tähtsam on, mina väidan, mentaalse mõtlemise vahe nii meil endal kui ka vastasel – kui me oleme valmis otsustavalt jõudu kasutama ja peaks ohu elimineerima võimalikult varases faasis. See on näide, et kui sellesse uude mudelisse läheme, läheb olukord maailmas veelgi ohtlikumasse suunda. Me oleme keerulised ajad juba selja taha jätnud ja sisenenud ohtlikusse aega," lausus Merilo.