"Terevisioonis" tuleva aasta riigieelarve eelnõu kommenteerinud Rink nimetas uut eelarvet käiguvahetuseks selle nimel, et majandus saaks kasvada ja elu läheks edasi.

Kolmapäeval sai valitsuse heakskiidu tuleva aasta riigieelarve, mis on 4,5 protsendiga SKP-st defitsiidis. Eelarve tulud on tuleval aastal 18,6 miljardit eurot, kulud 19,5 miljardit eurot ning investeeringud 1,3 miljardit eurot.

Järgmise nelja aasta riigi eelarvestrateegia näeb ette riigivõla hüppelist kasvu, mis 2029. aastaks tõstab selle teenindamiseks vajalikud intressimaksed praeguselt 184 miljonilt eurolt 464 miljoni euroni.

"Viimased kolm-neli aastat oleme klammerdunud selle külge, et eelarvepuudujääk oleks võimalikult väike. On kriisiaeg, raske aeg, me oleme miinuses, aga kogu aeg kõik maksutõusud, kärped on ajendatud sellest, et saaks ainult eelarve tasakaalu. Tegime seda katset aastal 2023, 2024, 2025, aga majandus kasvama ei lähe," tõdes Rink.

Sestap avaldaski ta heameelt, et nüüd on riigil valmisolek käiku vahetada ja proovida teist stsenaariumi.

"Eelarve on koostatud lähtuvalt sellest, et teha kõik, mis võimalik, et riik oleks kaitstud ja majandus läheks kasvama. Kõik maksutõusude ärajätmised, maksuküüru kaotamine viivad selleni, et inimestel jääb rohkem raha kätte, millega me lähme ostlema. Kui me lähme ostlema, siis me ostame kaupa, mida on vaja toota. See ongi see, mis loob majanduskasvu," usub Rink, kes on esitatud ka Eesti Panga uue presidendi kandidaadiks.

"Me lõpuks ometi saaks sellest 40-miljardilisest SKP lõksust välja. Kui ühel hetkel see SKP oleks 45 miljardit, 50 miljardit, siis põhimõtteliselt kolmandiku sellest korjab riik maksudest ära. Hüpotees ongi see, et majandus läheks kasvama, me saaks rohkem maksutulu ja sellest maksutulust maksame tagasi need laenud ja intressid."

Riigi laenuvõttu kommenteerides ütles Rink, et ajutiste eelarveaukude katteks ongi mõistlik laenu võtta, aga oluline on just see, et augud oleks ajutised.

"Et kui meil on praegu raske aeg, siis võtame laenu, aga meil võiks olla plaan, kust me selle tagasi maksame. See osa on natuke udusem. Põhineb sellel, et on lootus, et majandus läheb kasvama, tuleb rohkem raha riigikassasse ja laenud ja intressid saavadki tagasi makstud. Nüüd tuleb hoida pöialt, et hüpotees peab," rääkis Rink.

Rink kipub uskuma sellesse, et valitud suund töötab ja meetmed viivad majanduse paremasse seisu.

"Oleks loogiline, et sellega kaasneb see, et tarbimine suureneb ja majandus läheb kasvama, maksubaas suureneb ja me saame laenud ja intressid tagasi maksta. Kui see ei juhtu, on jätkuvalt kaks kangi: tuleb tulusid suurendada ehk taas rääkida maksutõusudest või kulusid lõigata. Nende kahega oleme viimased kolm-neli aastat tõsiselt tegelenud, aga väga hakkama saanud ei ole. Oleme jäänud majanduskasvu platoole," sõnas Rink.

Ta tunnustas valitsust ka selle eest, et automaksu siiski ei puututud, kuna tema hinnangul on see väga õigustatud varamaks.

Koos Rinkiga "Terevisiooni" stuudios olnud eelarvenõukogu analüütik Lauri Punga oli eelarvet kommenteerides märksa vaoshoitum.

"Sellel katsel on oma hind," tõdes ta. "Järgmise aasta eelarvepuudujääk on kaks miljardit, mis on Eestis enneolematu. Järgmise nelja aasta peale on puudujääk kokku pea kaheksa miljardit /.../ Puudujääk on väga suur, püsiv ja pole kindlust, kuidas kolme-nelja aasta pärast hakkame sellest välja tulema," nentis Punga.

Ta rõhutas, et eelarvereeglid aitavad hoida eelarve distsipliini ja annavad teatava kindluse ja etteaimatavuse. "Oleks eelistanud, et kodumaised eelarvereeglid ka järgnevatel aastatel kehtiks."